Matkaonn pakub soosaarel uitajale peavarju

"Kui 15 aastat tagasi hakkasime onniga rohkem tegelema, muutus kohtki üha südamelähedasemaks,” meenutab Erki Vaikre.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Vaevalt on keegi 2018. aastal nii sinisilmne, et usub tasuta lõunatesse. Aga tasuta matkaonnidesse, kus veeta öö või paar? Soovitame uskuda.

Järva vallas Albu ja Tammsaare mail unustatud soosaarel asuv Kollassaare matkaonn on üks eriline koht. Mitte ainult seetõttu, et otsetee sinna on vähemalt pooletunnine jalgsimatk. Aga asi on seda väärt: sind ootab rahu ja vaikus, ajahambast puretud kunagine aidahoone (see ongi Kollassaare matkaonn), lõkkepaik, väliköök, suitsusaun, ei puudu ka kehakergenduskoht.

Hea koht – hea vägi

Kollassaarel ei ole RMKga (Riigimetsa Majandamise Keskus) midagi pistmist. See ei ole ametlik metsamaja (Järvamaal on selline näiteks Vanapagana metsamaja) ega metsaonn (Saeveski metsaonn).

Selle koha eest seisab hea MTÜ Estlander eesotsas matkaonni peremehe Erki Vaikrega.

Mai alguses toimusid Kollassaarel talgud. Et päästa matkaonni edasisest lagunemisest, võeti maha katust kattev tõrvapapp ja asendati see laineplaadiga.

„Kui kaugele me tegelikult jõuame, pole hetkel õrna aimugi,” ütleb Erki Vaikre aprilli lõpus. „Algne soov oli peale saada laudkatus, kuid eks raha seab piirid. Heade annetajate abil saime kokku nii palju, et katusekattematerjaliks tuleb bituumen-laineplaat.”

Seda kõike tehakse, et matkaonnile pikem eluiga tagada. „Kui 15 aastat tagasi hakkasime onniga rohkem tegelema, muutus kohtki üha südamelähedasemaks,” meenutab Vaikre. „Inimesed, kes on siin käinud, ütlevad, et siin on hea olla. Sellel kohal on hea vägi. Eks ka seetõttu, et keerulistel aegadel ei ole siin teadaolevalt kedagi mõrvatud, maju maha põletatud või metsavendi taga aetud. See koht on lihtsalt hääbuma jäänud.”

Kollassaare matkaonn on tegelikult sealse kunagise jõukal järjel linakasvatustalu aidahoone. Kui Estlanderi inimesed seal tegutsema asusid, oli matkaonnil peal rookatus. „Katus oli päris halvas seisukorras. Paariks-kolmeks aastaks jäi vana katus peale, kuid siis otsustasime, et kisume rookatuse maha, tihendame roovitust kuivade kuuselattidega ja paneme tõrvapapi peale. See oli ainuke katusekattematerjal, mida saime seljas kohale tuua. Üks rull kaalub küll paar-kolmkümmend kilogrammi, kuid tassisime neid jupikaupa kohale. Praegu on seal lagunemas juba kolmas kiht tõrvapappi. Nüüd oleme kõik vanemaks jäänud ja tahtsime midagi püsivamat. Olgugi et laineplaat matkaonni katusele ei sobi, siis meie eluea kestab see ikka ära ja aitab hoida hoonet edasi lagunemast,” avaldab ta. „Eks siin ole teisigi muresid: matkaonni alusraam on mädanenud, välja tuleks vahetada kaks alumist palgiringi. Läbi on ka lõunapoolne sein. Selleks on vaja meistrit, seda talgukorras ei tee.”

Järgi reegleid

Kevadisi töid on Kollassaarel talgute korras tehtud aastaid. Tulevikuplaani mahub näiteks matkaonni vahelae soojustamine, võimalikult tuleohutu küttekolde ja korstna ehitamine ning seinapalkide säilimise nimel hoone laudvoodriga katmine. Puude hoiustamiseks tuleks ehitada puukuur(id). Esmalt võetakse käsile kõige pakilisemad tööd.

Kollassaarele on oodatud kõik matkahuvilised. Broneeri kalendrirakenduses sobivad kuupäevad ja tule kohale. Täiesti niisama.

Küll tuleb kinni pidada kehtestatud reeglitest. „Tegemist ei ole RMK lõkkeplatsiga, kuhu veoautoga tuuakse lõhutud küttepuud kohale, mida külastajad siis sületäite kaupa lõkkesse ajavad. Kollassaarele on kõik puud suure vaevaga kohale veetud, kohapeal käsitsi lõhutud ja saetud,” sõnab Vaikre. „Pigem soovime näha, et kui inimene leiab kütteks sobiva puu, siis tassib soosaarele ning lõikab Kollassaarel olevaid kirveid-saage kasutades juppideks. Kasvõi lõkkesse sobivaid puid on siin soodevahel küllaga võtta. Sedasi säästetakse ka meie ühingu vabatahtlike aega ja vaeva.”

Petrooleum ja petrooleumilambid, potid-pannid-söögiriistad, toidutagavara, käterätikud, varuriided, madratsid, saunalinad, -vihad, WC-paber – Kollassaarel on olemas kõik, mida ühel matkasellil võiks lühemal või pikemal ööbimisel vaja minna. „Oleme tänulikud, kui asju segamini ei pöörata, ruumid enda järel koristatakse, tekitatud prügi ära viiakse,” loetleb Vaikre. „Inimesed on harjunud, et prügi viib ära prügiauto. Kollassaarel seda ei ole, ei pääse ligi. Vali ise, kas teekonna pikkus on 2,3 või 5 km läbi soode.“

Viimasel ajal on Kollassaate matkaonni jõudnud ligi 2000 külastajat aastas. Palju on selliseid, kes end kirja ei pane, tulevad aga oma teekonnal korraks saarelt läbi, teevad peatuse, söövad oma võileiva ära ja liiguvad edasi. „Need, kes end juba kirja panevad, jäävad üldjuhul ka ööbima. Siin on rahu ja vaikus, on loodus, on keskkond, kus kõik vajalik on olemas, aga pole mitte midagi liigset,” arutleb ta.

Tasuta lõunaid ju pole. Kollasaare puhul tundub, et siiski on.

„See on hea küsimus,” tunnistab Erki Vaikre ja peab pausi. „Ega ma täpselt isegi ei tea ... Kollassaare on hea ja mõnus koht ja tahame seda ka teistega jagada.”

„Vahest seetõttu, et kõik on saanud alguse loomulikult. Me ei ole Kollassaarel arendamas turismikeskust. Oleme siin tegutsemas, sest see koht oli nii hea tundega. Olime siin käinud läbi soode ja rabade, igasuguste kehvade ilmadega, kus olid märg nii alt, ülevalt kui ka keskelt. See vana unustatud ait pakkus ootamatult kuiva pinda. See oli kuiv koht, kus tagumik maha panna. See maja oli meid aastaid aidanud, ühel hetkel oli katus jõudnud viimasesse, kiiresse lagunemisjärku. Saime aru, et nüüd on meie kord teda aidata.”

„Arvan, et nii nagu praegu Kollassaarel asjad toimivad, on kõige parem. Ma ei ole kohanud siin lõhkumist ega vargust. Jah, üksikud noad ja kirved on küll uitama läinud, kuid siiralt usun, et inimene on mõne neist metsa alla kaasa võtnud ja see on sinna lihtsalt kadunud,” arutleb ta. „Ma ei usu, et siin käiks inimesi, kes võtaksid meie napist palgarahast ostetud asjad ja need lihtsalt ära tassiksid. Ka pole see koht, kuhu saab tulla moodsa sõidukiga, tõsta välja kõlarid ja alkoholikast, et niiviisi aega veeta. Säärased inimesed siin ei käi, sest nad pole harjunud elus vaeva nägema. Milleks vedada seljas mitu kilomeetrit õlut kaasa, kui sama võib teha ükskõik millises teeäärses lõkkekohas.”

KOLLASSAARE REEGLID

Külastamine. Kui tahad isekeskis olla, palun registreeri end külastajaks. Kui sa seda miskipärast teinud pole või lihtsalt nõu tahad küsida, helista telefonil 5553 4030.

Puhtus. Korista enese järelt ära õu ja ruumid, mida oled tarvitanud. Võid ka mujalt kraamida. Prügi ja taara, mis sa tekitad või leiad siit, vii kõik välja – siin ei käi prügiautot (prügikotid on riiulil). Asjad tee puhtaks ja pane sinna, kust need võtsid.

Kasulik kraam. Too siia seda, millest siin sageli puudus: lambiõli, WC-paber, saebensiin jms. Kui ei tea, mida tuua, helista 5563 4030 ja küsi nõu. Ära jäta mõttetut sodi (mustad sokid, katkine kinnas, lõhkine vihmakuub jms) – neid „heategusid” pole vaja.

Toiduained. Jah, see kirst seal nurgas on toidu tarbeks, kuid sinna passib vaid söök, mis säilib. Ära topi sinna leiba, juurikaid, jahuvorsti jms riknevat kaupa – see nakatab ka kuivroad hallituse ja muu pahaga. See pole prügikast, kuhu jäägid jätta, mida ei viitsi kanda. Kuivained, konservid, pekk, kohv, viin jms säilivad hästi ja on kõigile matkajatele teretulnud.

Vahendid. Siin on igasugu kraami tööde jaoks, mida sul teha vaja. Kahjuks neid sageli lõhutakse teadmatusest. Ära sina seda tee, helista ja küsi, kui ei mõista ise tarvitada. Kirves on puude lõhkumiseks, saag nende lõikamiseks, noad lõikumiseks, nõud toitumiseks, madratsid-tekid magamiseks, rõivad tarvitamiseks, rätid kuivatamiseks jne. Kui oled midagi kasutanud, siis hoolda asi ära või pane enese järel kuivama.

Õlilambid. Ole hooliv ja ära jäta neid ööseks põlema – lambiõli on kallis! Lisaks kulutad nii ka tahte, mida saada pole. Ära keera leeki liialt suureks – tahmad klaasi ära ja siis peame meie neid puhastama. Lampi kustutades ära uputa tahti lambi sisse, vaid puhu leek ülemiste õhuavade kaudu ära. Maru sant on neid lambi põhjast välja õngitseda.

Ahjud. Kui kolle on tuhka täis, vii see lõkkeasemele ära. Üldse oleks kena, kui sa pärast tarvitamist kolde tühjaks teeksid (tuhk kogub niiskust ja hävitab kollet). Ära küta üle – ahi ei pea punane olema. Küll sa sooja ka lõpuks tuppa saad. Kui märkad kuskilt suitsu tulevat või valguskuma, anna kohe teada – see kolle on läbi ja võib sind majja sisse põletada.

Saun. Kui sauna tahad kütta, helista 5563 4030 – saad teada, kuidas seda õige kütta on. Iga saun on oma hingega, nii ka see iidne siin.

Kui sa kõrvaltoast võetud vihta lõpuni ära ei tarvitanud, siis pane see tagasi kuivama – me pole neid ju lõputult teinud. Esimene leil peab ikka olema õlle või kaljaga – muidu Haldjas vihastab ja saun põleb maha.

Küttepuud. Kui päris kuiva puud pole riidast palju võtta, siis küta niiskega pooleks – sooja saad ikka, aga jätad järgmistele ka kuiva. Kui oled lõpetanud, siis tee tuppa ja paargusse korvitäis kuivemat valmis ning pane sinna juurde hakatuse pirrud ja kuiv toht. Saad neid oma siinolemise ajal kenasti kuuma pliidi peal ette kuivatada, kui vaja.

Abikäsi. Kui sul on tahtmist seda erakordselt mõnusat ja haruldast kõikidele häädele metsalistele tasuta olemist paremaks muuta, siis selleks oleme loonud Kollassaare fondi, et siinsed rajatised ikka säiliksid ja paremaks muutuksid.

Allikas: MTÜ Estlander

Tagasi üles