Lapsesuuga eesti metsast: karu kohvriga bussipeatuses ja teised kunstikonkursi tööd

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Emmeliine Kalvik

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) korraldatud kunstikonkursile «Metsa väärtus» laekus üle 200 töö koolinoortelt üle Eesti. Kunstikonkursi eesmärgiks oli innustada koolinoori mõtlema Eesti metsade seisukorra üle ja oma ideid kunstivahenditega väljendama.

«Aktiivsest osavõtust võib järeldada, et koolinoortele ja õpetajatele lähevad metsaküsimused korda. Noorte töödest kajastub mure meie metsade olukorra pärast,» kirjutas EMA pressiesindaja Linda-Mari Väli. 

Žürii, koosseisus Jarõna Ilo, Mari Kartau, Liina Remm, Minna Hint ja Jaana Gerassimov, valis välja parimad, hinnates nii tööde kontseptsiooni kui kunstilist teostust. Väärtustati teemasse süvenemist ning isikupärast, loovat ja põhjendatud ideed ning selle avaldumist kõrgetasemelises kunstilises teostuses.

Nähakse lõhet looduse ja inimese vahel

Pea kõik noorte tööd väljendasid muret metsa ja selle elanike pärast. Eriti muretseti liigse raiumise ning loomade elu üle, kriitikat leidis ka metsa reostamine. Metsa väärtusena nähti loomade elupaiku, marju ja seeni, hapniku tootmist, ilu ja metsa lõhna. Žürii liikmed leidsid, et noored näevad lõhet inimtegevuse ja loodusliku tasakaalu vahel. Puidust tooteid kujutati väga vähestel töödel. Tööd olid siirad, paljud olid lahenduseks valinud loosungliku probleemi dramatiseeringu, kujutades ideed läbi vastanduse.

Žürii nentis kokkuvõtvalt esitatud tööde põhjal, et noorte loodustundmine on kehv. Arendamist vajavad probleemi püstitamise ja -käsitlemise oskus, et kunstiline lahendus otsiks väljapääsu, mitte ei tegeleks vaid olukorra visandamisega. Liigse raiega kaasneva probleemina nähti peamiselt suurimetajate, näiteks metskitsede elupaikade kadu, kes saavad tegelikult aga hästi hakkama põldudel ja noorendikes. Teisi liike, ka neid, kelle elupaiku lageraied ka tegelikult hävitavad, kujutati harvemini. Leidus aga ka väga hoolikalt läbimõelduid, südamlikke, nutikaid lähenemisi ja ka humoorikaid töid ning häid näiteid, mis kajastasid põnevaid ökoloogilisi nähtusi.

Kolm peaauhinda Skizzelt võitsid:

Frank Kuresaar Saue Gümnaasiumist (juhendajad Kalev Vapper ja Keiu Kuresaar). Žürii leidis, et tegu on hästi läbimõeldud tööga, mis kujutab paljusid metsa tähenduskihte ning mille idee ja teostus moodustavad suurepärase sümbioosi.

FOTO: Frank Kuresaar

Emmeliine Kalvik Tallinna 21. Koolist (juhendaja Tiina Meeri). Žürii tõi esile originaalset lähenemist, omapärast ja humoorikat lahendust. Hinnati autori süvenemist teemasse ning viisi, kuidas idee on üldistatud metafooriks ja seotud teiste aktuaalsete teemadega ühiskonnas. Visuaalselt hästi lahendatud töö, kus kohtuvad realism ja vormiüldistus.

FOTO: Emmeliine Kalvik

Aleksandra Saar Kadrina Kunstidekoolist (juhendaja Heidi Reisi). Žürii väärtustas autori omapärast kujutlusvõimet ja müstilist mõttearendust, mis seob originaalsel viisil erinevaid maailmu. Probleemi on lahendatud läbi isikupärase metafoori, mis kõneleb poeetilisel viisil sellest, kuidas metsa ökosüsteem on seotud tervik ja mis juhtub, kui puu maha võetakse. Visuaalselt selge ja poeetiline lahendus.

FOTO: Aleksandra Saar

Auhinnamatkale Soomaale kutsutakse lisaks eelnevaile: Christina Vink Elva Gümnaasiumist, Janely Ilves Parksepa Keskkoolist, Lisett Sigur Tallinna 21. koolist, Luise Grethen Nirgi Kadrina Kunstidekoolist.

Lisaauhinnad Varrakult pälvisid Mia Marii Märks Tallinna 21. koolist, Rebekka Helena Pindma Tallinna 21. koolist, Saara Väli Orissaare Gümnaasiumist, Diana Ots Antsla Gümnaasiumist, Kert Murde Parksepa Keskkoolist, Laura Tammiste Saue Gümnaasiumist, Markus Pärn Saue Gümnaasiumist

Auhinnad antakse üle 1. juunil Tallinna Loomaaias konkursi «Metsa väärtus» näituse avamisel. Parimaid töid saab alates juuni alguses näha ka veebigaleriis kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kodulehel ning Eestis reisival näitusel.

Tagasi üles