Jahiturismi ohjamine: võõrjahimehi hakatakse kohustuslikus korras koolitama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnakomisjon otsustas esmaspäevasel istungil algatada eelnõu jahiseaduse muutmiseks, millega lisatakse seadusesse nõue jahituristidele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta, teatas Riigikogu pressiteenistus.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on seaduse eesmärk tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti oleksid õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. «Selleks täiendame jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse,» selgitas Vakra. Ta lisas, et nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister  määrusega.

Eestit külastab igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehed on umbes 600 jahituristi. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse hanelisi. Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12 000 isendit.

Probleemiga hakati tegelema pärast Eesti Ornitoloogiaühingu kollektiivset pöördumist veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele kirjutas alla 2569 inimest.

Vakra märkis, et tänane otsus on jätkuks kolmele varasemale komisjoni istungile, kus lepiti kokku, et Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts ning Keskkonnaministeerium töötavad välja konkreetsed ettepanekud ja seadusandlikud lahendused linnujahiga seotud probleemide ohjamiseks, et oleks tagatud Eesti jahinduse hea tava järgimine ning piiratud lindude tapmine.

Tagasi üles