Teadlased väärindavad kodumaiste lehmade ternespiima

Veiste ternespiima antikehad võitlevad tõvestavate mikroobide vastu nii vasikal kui ka inimesel ja teistel imetajatel. Foto: Eero Vabamägi

Osaühingusse Teadus ja Tegu koondunud kolm Eesti Maaülikoolist lahkunud teadlast panid oma rikkalikud teadmised eestlaste tervise heaks tööle.

„Oleme kolm teaduste doktorit, kes lõid firma, et arendada neid teemasid, mis meie arvates seda vajaksid,” ütleb Lembit Lepasalu.

Üks edasist uurimist vajav valdkond on meeste hinnangul ternespiima väärindamine sööda- ja toidulisanditeks, samuti kosmeetika- ja farmaatsiatoodeteks. Ternespiimaga seotut on neist teadustöös põhjalikult uurinud toiduteaduse doktor Väino Poikalainen.

Teadus ja Tegu on sõlminud piimafarmidega ternespiima hankimise lepingud. Nimelt kui vasikas sünnib, annab lehm ternespiima, millest poole joob ära vasikas ja ülejäänu kogutakse farmides kokku ning pannakse pakendatult sügavkülma.

„Meie ostamegi seda külmutatud ternespiima, viime Simuna külmkuivatustehasesse, kus aurutatakse vesi piimast välja. Vahepeal piima üles ei sulatata. Tänu sellele tehnoloogiale säilitab ternespiim oma bioaktiivsuse,” selgitab Lepasalu. „Termiline töötlemine oleks lubamatu, siis võivad kasulikud komponendid hävida. Nimekiri, mida head ternespiim sisaldab, on tohutult pikk.”

Veiste ternespiima antikehad toimivad tõvestavate mikroobide vastu ka inimesel ja teistel imetajatel. Enne antibiootikumide avastamist kasutatigi just ternespiima mitmesuguste nakkushaiguste raviks ja ennetamiseks. Nüüdseks levima hakanud antibiootikumidele resistentsed mikroobitüved on sundinud inimesi taas ternespiima usku.

Ternespiima pulbrit toodab Teadus ja Tegu 2016. aastast ja senine kogemus näitab, et kõige enam tunnevad ternespiima vastu huvi väikeste laste emad. „Mõni on meile tagasisidet andnud ja teatanud, et kui algul oli laps nädal lasteaias ja kolm haigena kodus, siis pärast ternespiima kuuri on vastupidi,” sõnab Lepasalu.

Tartu teadlased pulbrit kapslitesse ei pane. „Meie turustamegi seda pulbrina ja soovitame kasutada nii, et panna teelusikatäis pulbrit suhu ja hoida seal, sest komponentide imendumine algab juba suus,” soovitab Lepasalu.

Pulbrit turustavad nad oma kodulehe kaudu, aga ka näiteks taluturgudel. Tõbede ennetamiseks piisab umbes kolmest grammist ehk paarist teelusikatäiest päevas. Nakkusohtlikul ajal või kui kurk juba kibe, võib kogust suurendada, sest üledoseerimise ohtu pole, kui inimene muidugi laktoositalumatuse käes ei kannata.

Hästi mõjub pulbri tarvitamine igemeprobleemide ja hambakaariese korral. Just see on üks põhjusi, miks mehed soovitavad pulbrit enne allaneelamist mõnda aega suus hoida.

Ternespiima pulbrit kasutavad mehed ise ka. „Ega ei saa ju täpset toimet hinnata, aga seda võime küll uhkusega öelda, et meist kolmest ei olnud sel talvel keegi haige,” sõnab Lepasalu ja lisab muigelsui, et üks kolleegidest väidab ka, et tal on juuksed tagasi kasvama hakanud. „Praegu ma vaatan teda ja tundub, et justkui on jah juukseid jälle rohkem,” muheleb ta.

TERNESPIIM

Piima, mida lehm lüpsab pärast poegimist, nimetatakse ternespiimaks.

Ternespiimas on tavapiimaga võrreldes ligemale kaks korda suurem kuivaine- ja umbes viis korda suurem valgusisaldus. Seda põhjustavad eelkõige immuunglobuliinid, mida poegimisjärgne ternespiim sisaldab 5–10% (tavapiimas 0,06%).

Immuunglobuliinid ehk antikehad (IgA, IgG1, IgG2, IgM) kaitsevad organismi paljude üldlevinud bakter- ja viirusnakkuste vastu, seetõttu vasikatel, kes pole ternespiima saanud, on suremus väga suur.