Ajaloolise Postitee äärest tuleb itaaliapärane jäätis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Postitee ääres asuva Kopli taluköögi perenaine Kaire Mets on gelato’t teinud kolm aastat.

FOTO: Arvo Meeks

Põlvamaa Ihamaru küla jäätisemeister, vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee ääres asuva Kopli taluköögi perenaine Kaire Mets hakkas itaaliapärast gelato-tüüpi jäätist tegema kolm aastat tagasi.

„Õige jäätiseaeg algab koos päikese ja soojade ilmade saabumisega. Nii et maikuud võib juba hooaja alguseks pidada,” sõnab Mets. „Aga muidugi kasvab külma maiuse nõudlus ja valmistamine hüppeliselt kolmel suvekuul. Kehtib seaduspärasus – mida soojem ilm, seda maitsvam jäätis.”

Suveks jäävad tagaplaanile mõned talvisemad maitsed, nagu pihlaka-martsipani- ja metsjõhvika-meejäätis. Nende asemele tulevad hooajalised viljad. Sel suvel teeb Mets rabarberi-kaneeli- ja sidruni-basiilikujäätist.

Kaire Metsa sõnul jõuavad jäätise sisse veel mets- ja aiamaasikad, sõstrad, mustikad ja isegi kuusevõrsed. Päris uus on tal mandli-cantuccini-jäätis, kus sees naturaalne mandlipasta ja itaaliapärase mandliküpsise tükid. „Mulle meeldib, kui maitset andvad marjad-viljad on jäätises äratuntavad, olgu siis marjatükike, krõmps küpsis või pähkel,” toob ta välja.

Praegu on ta vajaliku tooraine kätte saanud – kogus pole ju suur. Küll aga kulub marjade külmutamiseks ruumi, et hooaega pikendada saaks. Samas on marjasordid erinevad ja mõnikord võib see jäätiseski tunda anda. Näiteks kõvema koorega must sõstar ei purune jäätisemasinas täielikult ja nii jääb jäätisesse suuremaid marjatükke sisse.

Väiketootja katsetab maitsetega

Kas väiketootjal on jäätiseturul keeruline? „Väiketootjal on mõnevõrra raskem tõesti, aga see pole vaid jäätiseturuga nii. Näiteks olen kogenud, et ürituse korraldaja on jäätise ainumüügiõiguse kas teadlikult või kogemata maha müünud, mõtlemata, et nii jääb valik üritusel ju ühekülgseks,” tõdeb Põlvamaa jäätisemeister. „Ainumüügiõiguse osas on jäätis õllega sarnane kaup.”

Loomulikult on ka teisi probleeme: jäätise tootmine, transport ja müük nõuab katkematult külma temperatuuri, nii et logistika on keerukas ja alati pole mõtetki jäätist kaugemale pakkuda.

„Aga samas on väiketootjal suurem paindlikkus uusi maitseid katsetada ja eriliste maitsekoosluste austajaid millegagi üllatada,” ütleb ta, „kasvõi tellija maitse järgi jäätist valmistada.”

Kopli taluköögis on jäätistega katsetatud küll ja küll. Näiteks tegi Mets natuke punapeedijäätist. Temale mekkis see küll, aga pereliikmed üleliia vaimustuses ei olnud. Üks on kindel: oma maitset jäätisemeister teistele peale suruma ei hakka. „Hapukapsajäätist ma teinud pole,” nendib Kaire Mets, vihjates, et Harjumaal pakub üks käsitööjäätise tegija just säärast maiust.

Kopli taluköögi leivanumber on leiva-rummijäätis, kus maitset annab röstitud ja riivitud rukkileib, linnasesiirup ja rumm. Paljude lemmik on ka hõrgult pähkline-siidine pistaatsiajäätis.

Õppis Itaalias

Kaire Metsale on Itaalia köök südamelähedane, ta on käinud gelato tegemist Itaalias õppimas. Ta kasutab saapamaa retsepte, kaks jäätisemasinatki on Itaaliast ostetud.

Korraga saab ta teha kaheksa liitrit gelato’t. Jäätisetegu võtab aega. Piimasegu ja maitsekomponentide ettevalmistusest ja jäätise külmutamisest kiire sügavkülmutuseni kulub umbes 48 tundi.

Kui itaallastel on gelato piimajäätis, siis Põlvamaa jäätisemeister paneb ka koort. Põhjus on lihtne: see annab siidisust ja kreemisust juurde. Niisiis on tema käsitööjäätis tehtud pastöriseeritud piimast ja koorest. Tema sõnul ei saa panna itaaliapärase gelato ja koorejäätise vahele võrdusmärki: traditsiooniliselt on gelato tihedam ja vähem vahustatud kui jäätis. Täidlasema maitsega maius pole ka nii rammus.

Kaire Metsal on plaan jõuda mõnesse suurde poeketti. Läbirääkimised käivad, kuid pole veel selge, kuidas need lõpevad. Praegu saab jäätist Tartust Lõunakeskuse taluturult, Andre talupoest ja mitmest kohvikust-restoranist.

Jäätise tootmine on Kopli taluköögi üks tegevusharu. „Kevadsuvi tuleb kindlasti töine ja jäätisemaitseline,” lubab Mets. Lisaks avab Kopli taluköök uksed nädalavahetustel, kodurestoranis pakutakse vaid kohapeal valmistatud toitu oma aiast ja aidast: käsitööpasta on ise tehtud, saiad omaküpsetatud, rabarberimorss oma rabarberitest, salati sees oma kasvuhoone tomatid.

„Menüüs kasutame maksimaalselt kohalikku toitu. Kõik, mis kliendi taldrikusse jõuab, on värske ja kohapeal valmistatud,” kinnitab Mets. Juulikuus on Kopli taluköök Postiteel rändajatele avatud, muul ajal on tellimisel privaatrestoranina.

Tagasi üles