Magusale hapukirsile Eesti kliima meeldib

Hapukirsid on väga sobilikud mooside, džemmide, kompottide, pirukate valmistamiseks.

FOTO: Peeter Kümmel

Viimastel aastatel on rohkem kasvatatud maguskirsse ehk rahvakeeles mureleid, kuid ei tasuks unustada ka hapukirsse, kuna paljud sordid pole üldsegi hapud, vaid päris magusad.

Meie aias kasvasid nõukogude ajal madalat kasvu kirsipuud ja nende kirsid olid alati väga magusad. Kui tuli uus aeg, raiuti metsikuks läinud kirsivõsa maha, kuigi saaki olime saanud igal aastal.

Kirssidel on muidki häid omadusi. Need pakuvad kevadel õitsemise ajal erakordset vaatepilti. Jaapan on üks näide riigist, kes oskab kirsipuid turismivankri ette rakendada. Samuti on hapukirsid väga tervislikud, nende kasulikkuse kohta leiab palju infot.

Juhani Puukooli viljakultuuride tootejuht Ülle Pekk ütleb, et hapukirsid on meie kliima taimed, mis peavad vastu ja annavad igal aastal saaki.

„Külmakindlus on nende kõige tähtsam omadus. Teine asi, mida esile tõsta, on nende kevadine dekoratiivsus,” räägib Ülle Pekk. Kirss on hea alleepuu ja miks mitte ka soolotaim.

„Kolmandaks tahaks kiita hapukirsse kui väga sobilikke marju mooside, džemmide, kompottide, pirukate valmistamiseks. Sortidest soovitab meie puukool jätkuvalt vana head Läti-Leedu madalkirssi, mis on ilusa ümara võra ja madala kasvuga,” ütleb ta.

Proovige uusi kirsisorte

Ülle Pekk selgitab, et uusi sorte on vahepeal lisandunud päris mitu.

„Sort ‘Šokoladnica’ on juba mitu aastat turul, aga tutvustaks seda ikkagi uuesti, sest päris massidesse see sort pole jõudnud. Sel on tumedad viljad, meeldiv hapukasmagus maitse, puu on suhteliselt väike ja ilusa võraga.”

Lisaks pakub Juhani Puukool kahte väga külmakindlat Soome sorti: ʻHuvimaja’ ja ‘Varjonmorelli’. Nimed ei pruugi kohe meelde jääda, aga mõlemad on saagikad, ilusate viljadega, ning mis põhiline, hästi vastupidavad.

„Eraldi tahaks esile tõsta uut kirsisorti ‘Carmine Jewel’, mis on pärit Kanadast,” sõnab Ülle Pekk. Seda on tunnustatud eelkõige suurepäraste maitseomaduste poolest ning hinnatud väga heaks kulinaarseks sordiks. „Puu ise on madalakasvuline, maksimaalselt 1,8 m kõrge, mistõttu on seda lihtne kaitsta lindude eest. Sorti on kasutatud ka hekitaimena. Sordis on ühendatud kõik hapukirsi head omadused.”

Tähtis on kasvukoht

„Kasvukoht võiks olla päikseline, hapukirsid eelistavad kergemat mulda ja kõrgemat kohta. Hea saagi saamiseks peaks muld olema ka viljakas ja lubjarikas. Hapukirsipuid peetakse kõige tundlikumateks suure happesuse suhtes. Koduaias võiks kirsipuude hooldamisel pidevalt kasutada tavalist aia- ja murulupja, et tagada mulla õige happesus,” õpetab Ülle Pekk.

Eesti müüjate hapukirsisorte

Juhani puukool:

‘Varjonmorelli’

Soome sort, külmakindel, maitse sarnaneb maguskirsiga, kuid tunda on ka kerget hapukat maitset. Viljad valmivad juuli lõpus või augusti alguses.

Juhani puukool, Nurga puukool:

‘Šokoladnica’

Keskvalmiv, viljad valmivad juuli keskel, üsna suured, mustjaspunased, maitsvad.

‘Carmine Jewel’ (põõsaskirss)

Kanadast pärit isetolmlev kirsisort, haigus- ja külmakindel. Puu on vähenõudlik kasvukoha suhtes. Viljad on mustjaspunased, keskmise suuruse ja meeldiva maitsega.

Juhani puukool, Hortes, Nurga puukool:

‘North Star’

Hiline, madalakasvuline, viljad helepunased, läikivad, suured, magushapud.

Juhani puukool, Hortes:

ʻHindenburg’

Varasem või keskvalmiv sort. Vili suurem, ümar, kantidega, tumepunane. Viljaliha (ka mahl) tumepunane, vürtsikalt magushapu, keskmise tihedusega.

‘Läti-Leedu madalkirss’

Keskvalmiv, vili väike, ümmargune, tumepunane. Viljaliha keskmise tihedusega, tumepunane, magushapu.

‘Huvimaja’

Soome sort, külmakindel, viljad valmivad juuli keskel, suured säravpunased, hapumagusad, maitsvad.

Hansaplant, Hortes, Nurga puukool:

‘Läti madalkirss’

Madalavõitu või keskmine, varaviljuv, saagikas, hea talvekindlusega.

Hortes, Nurga puukool:

‘Turgenevka’

Keskvalmiv, vili on suur, pruunikaspunane. Viljaliha ja mahl tumepunane ja hapukasmagus.

Hortes:

‘Diemitzi Amarell’

Varasem, vili suurepoolne lapikümar, helepunane või punane tumedatäpiline. Viljaliha valkjaskollane, mahlane, pehme, hapu ja veidi mõrkjas.

‘Lutowka’

Külmakindel, viljad valmivad juulis, on helepunased, suured, mahlased.

‘Säilisveiksel’

Hiline. Sort pärineb 17. sajandist, Lääne-Euroopast. Vili on suur tume- või mustjaspunane.

‘Kampesur’

Hapu- ja maguskirsipuu hübriid, valmib juuli lõpus. Vili suur, lameümmargune, pruunikaspunane, mahlane ja maitsev.

Nurga puukool:

‘Fanal’

Keskvalmiv sort. Suured mahlased magushapud viljad. Keskmist kasvu puu. Väga saagikas. Talvekindel.

‘Tamaris’

Valmib juuli lõpus, suured maitsvad viljad. Madala võraga puu (1,5–2 m), saagikas, talve- ja haiguskindel.

Tagasi üles