Veel kord aprilli äikese ja suve seostest

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Ants Liigus

Möödunud ilmajutu teema oli aprilli äikeselisus ja selle seos suve iseloomuga. Tõin mõne märkimisväärsema aprilliäikese näite minevikust. Seekord arutlen, mida need 27. aprilli jt aprillikuised äikesejuhtumid tähendavad ja kuidas siis ikkagi on lood selle hüpoteetilise seosega.

27. aprilli äikesejuhtumid 1999. ja 2001. a on silmapaistvad, sest justkui ei kinnita hüpoteesi, et äikeseline aprill tähendab äikesevaest ja ka jahedat, sajust suve, sest 1999. a suvi oli puhkajatele soodne – palju kuiva ilma, päikest ja soojust, ja 2001. a suvi oli soe, eriti kuum ja äikeseline oli juuli, kusjuures mälu järgi oli tollane juuli Leedu jaamades kõige äikeseküllasem, mõnes jaamas oli kuni 20 äikesepäeva. Samas peab siin mõtlema sellele, et aprillis oli tegu mõlemal aastal vaid ühe äikesepäevaga, kuid vastav seos võib olla 2 ja enam äikesepäeva või siis mitte ühtki kuni 2 äikesepäeva.

Samuti võis olla nii, et 2001. a oli juulis anomaalia, mis maskeeris muidu keskpärase suve, sest troopiline õhumass juulis tõi suurema osa kuumust ja äikesepäevi, seda isegi kogu suve kohta. Seevastu 2015. a oli pöörane äikesepuhang 28. aprillil, mis sisuliselt harmoneerub mainitud 27. aprillidega (äikesepuhang haaras suure osa Baltimaadest, ulatudes Eesti lõunapiirini), kuid suvi tuli jahe ja sajune, mis justkui kinnitab hüpoteesi.

Lühiülevaade viimase paarikümne aasta aprillipiksetest (saadaval http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html) ei näita Eesti kohta midagi lõplikku. Isegi kõigest 20 aasta andmeid ja võrdlusi esitades ei jää muljet kuigi selgest seaduspärasusest, ent peab arvestama, et jutt on Eestist, kus kehtib nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti olukord, mistõttu Lätis ja Leedus võib see kõik palju selgemini väljenduda, samas Soome äikesed ei tähenda selle seose osas midagi. Kui selline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on olemas, siis saaks seda seletada tsirkulatsiooni seaduspärasustega ja veelgi üldisemalt mingi füüsikalise mehhanismiga nagu nt Rossby ehk planetaarsete lainete asendi ja liikumisega.

Kokkuvõtlikult võiks sõnastada selle seose nii: kui aprillis on kuskil Eesti kohal 0–2 äikesepäeva, ei näita see suve kohta midagi, aga kui üle 2 äikesepäeva (eriti just lõunamaakondades), võib see tähendada äikesevaest või jahedat ja sajust suve, ent uurima peaks olukorda selles osas ka Lätis ja Leedus.

Ilm on olnud hoogsadudega ja äikeseline, eriti möödunud nädalal, kui 29. aprillil oli juba 6. äikesepäev Eestis. Samas on olnud mõõdukalt soe ehk äärmusi ei ole olnud, kui aprilli suur sajuhulk (kohati üle 150% pikaajalisest keskmisest sajuhulgast) ja äikeselisus välja jätta. Selles osas jätkub Harju keskmine ilm – nii vihma kui ka kevadsooja. Võrdluseks, et aasta eest olid lumesajud ja mõnel hommikul kohati kuni -7 kraadi.

Tagasi üles