Põllutööde kõrgajal ei tasu sõnnikuhaisu üle kurta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sõnnikulaotamine

FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Kevadised põllutööd on täies hoos – jätkub sõnnikuvedu, toimub põldude väetamine ja tegeletakse kevadkülviga. Saabunud on põllumeeste jaoks üks kõige aktiivsemaid hooaegu, mistõttu võib ka sõiduteedel üsna tihti kohata traktoreid ja mitmesuguseid põllumajandusmasinaid, hoiatab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

«Suured ja aeglaselt liikuvad põllumajandusmasinad võivad häirida kaasliiklejaid, mistõttu tuleks maapiirkondades liigeldes olla tavapärasest veelgi tähelepanelikum. Sõnnikuveost ja -laotamisest tuleneva haisu taustal on küllap mõistetav, et sõnnikuhais on toidutootmise loomulik osa,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.

Riisenbergi sõnul on põllumehed palju investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse, et laotatud sõnnik saaks võimalikult kiiresti mulda viidud. See omakorda aitab vähendada sõnnikus sisalduvate toitainete kadu ja viia miinimumini põldude läheduses elavate inimeste häirimise ebameeldiva haisuga.

Siiski on tema sõnul vaja veel palju investeerida Eesti põllumajandusettevõtete sõnnikumajandusse, sest vedelsõnniku laotamise sügisesed tähtajad muutuvad sellel ja järgmisel aastal veelgi lühemaks. Alates sellest aastast on vedelsõnniku laotamistähtaega lühendatud kahe nädala võrra 15. novembrini, 2019. aasta sügisel peab vedelsõnnik olema laotatud aga juba 1. novembriks. Sügiseste laotustähtaegade lühendamine tähendab ka seda, et suurem osa sõnnikust tuleb laotada juba kevadel ja suvel.

Põllumajanduskoda juhib sõnnikuhaisu pärast muretsevate inimeste tähelepanu keskkonnaministri lõhnaainete esinemist käsitlevale määrusele, mille kohaselt ei käsitleta sõnniku laotamisest tekkivat lõhnaaine lühiajalist esinemist häirivana, kui sõnniku laotamisel on järgitud sõnniku hoidmise ja laotamise parima võimaliku tehnika nõudeid.

Tagasi üles