Müstiline seos aprilli äikeselisuse ja suve vahel

FOTO: Dmitri Kotjuh

Aeg-ajalt tuleb ette teravaid arutelusid teemal, milline on suvi, kui talv ja kevad on nii- või naasugune. Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel.

See teema tõstatus eriti teravalt hiljutiste äikesepuhangute tõttu: nii läks 5. ja 9. aprillil võimas äikesevöönd üle Leedu ja Läti, 9. aprilli äike riivas järgnenud ööl ka Eesti kaguserva. Eestis oli äikest 16. aprilli hommikul soojal frondil ja 21. aprilli öösel mitmel pool põhjamaakondades. Viimane juhtum oli seotud kiiresti süveneva ja ittaliikuva tsükloniga. 21. aprillil puhkes Lääne-Venemaal äikesepuhang, milles sai vigastada 17 ja surma 2 inimest. Niisiis on paslik sellest seosest juttu teha.

Esimest korda liikus mõte selles suunas, et selline seos võiks olemas olla, 2008. a märjal suvel, sest eelnenud aprillis oli Eestis päris rohkelt ja isegi tugevaid äikeseid, millest kirjutas teiste Svea Randmaa Tihemetsas. Lõplikult õnnestus hüpotees sellest seosest formuleerida 2015. a, kui oli tarvis minna Vilniusesse, et äikesevaatlusandmeid digitaliseerida (Leedu vaatlused olid enamasti digitaliseerimata Vilniuses sealse ilmateenistuse arhiivis, maja oli sel hetkel remondis ja töötingimused üpris ebameeldivad).

Niisiis õnnestus Leedu vaatlusandmeid sirvides üsna ühemõtteliselt märgata, et kui aprill oli äikeseline (jaamas üle 2 äikesepäeva), siis suvi oli peaaegu alati väga äikesevaene ja tihtipeale lisaks veel jahe ja sajune. Kui mais oli palju äikest (jaamas üle 5 äikesepäeva), siis juuni kippus olema äikesevaene, kuid suvi siiski äikeseline, sageli ka palav. Juunis oli vastav seos nõrgem. Tegu on siiski kvalitatiivsete hinnangutega, st et mingit täpsemat statistikat ei teinud.

Praeguseks on tekkinud arvamus, et vastavate seoste kindlakstegemine muutub põhja poole minnes keerukamaks ja see seos / seaduspära, kui see on ikka olemas, raskemini jälgitavaks. Tõenäoliselt saab seda seost kindlaks teha Lõuna-Eestini, aga mitte enam Soome lahe piirkonna või saarte alusel (nn meteoroloogilise / sünoptilise tollipunkti efekt). Seepärast, kui Eesti kohta teha vastav üldistus, peab arvesse võtma ka teatud hulga ümbritsevat ala ehk ligikaudu 100000 ruutkilomeetrit, kusjuures oluline on just lõuna pool toimuv. See tähendab, et kui Hiiumaal või Harjumaal äikest aprillis pole, ei näita see veel midagi, vaid peab uurima, ega olnud lõunamaakondades, Läti ja Leedus äikest.

Mida siis lähiminevikust võib leida? Esiteks tuleb teha juttu 27. aprilli äikestest, sest just 27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Üks varajane, kuid tugev äike oli 27.04.1999, millest Sven-Erik Ennol on artikkel Eesti Looduses [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/el0004.html, kättesaadav vaid trükis ehk raamatukogudest]. Teine varajane ja tugev äike oli 27.04.2001, samuti Järvamaal. Järgmises ilmajutus täpsemalt sellest, mida need juhtumid tähendavad, milline on aprilli äikeste lähiajalugu Eestis ja kuidas siis ikkagi on lood selle küllaltki hüpoteetilise seosega.

Suur soe on mõneks ajaks minevikku jäänud. Viimasele, 20. aprilli suurele soojale (ligi 20 kraadi) järgnev võimas äikesepuhang ja järgmine päev oli külm ja tormine, kuid selgineva ilmaga. 23. aprilli hommikul oli sisemaal, eriti ida pool (Peipsi lähedal) kuni –6 kraadi. Nii külmi öid enam pole, sest ilmad on pilviseks ja sajuseks muutunud. Ka edasine toob nii vihma kui kevadsooja ehk öösiti valdavalt üle 0 ja päeviti 10…12, mai alguseks ehk kohati kuni 15 kraadi.

Populaarne

Tagasi üles
Back