Kevad katab looduse pidulaua

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Veel enne võilillede õidepuhkemist tasub salatites kasutada värskeid võilillelehti.

FOTO: Mihkel Maripuu

Lõpuks on ta ikkagi saabunud, see kauaoodatud rohekevad, mil saab koguda esimesi rohelisi taimi. Ninad on välja pistnud karulauk, naat, võilillelehed, mõne nädala pärast põdrakanep, kortsleht, maajalg, vesihein, põld- ja aaskannike, põldosi, hapuoblikad.

Metsa alt võib varsti leida kogritsaid, mürkleid, jänesekapsast. Praegu jookseb kasemahl, mis on neerude tööd parandava ja organismi puhastava toimega. Hiljem tulevad võililleõied, mida saab kasutada smuutides, toidukaunistuseks, võilillesiirupi ja -veini valmistamiseks. Kuuskede noored rohelised võrsed, mis samuti on söödavad, sobivad nii mikseris joogi valmistamiseks kui ka suhkru või agaavisiirupiga toormoosiks.

Kõiki neid taimi saab hakkida salati sisse, põdrakanepi noori võrseid saab praadida või vokkida. Põldosja eosepead sobivad samuti vokkimiseks ja praadimiseks. Ka põldosja juuremugulad on söödavad.

Kevadistes taimedes on palju klorofülli, mineraalaineid, karotinoide ja vitamiine, mis turgutavad ja toidavad keha, samuti fenoole, saponiine, limaaineid ja antioksüdante, mis kaitsevad haiguste eest.

Salatisse ja supi sisse

Karulauk, kõrvenõges, hapuoblikas ja naat sobivad salati ja supi sisse, võileivakatteks, pestoks, omletilisandiks, pirukatäidiseks. Kel soovi talveks varuda, saab taimi hakkida ja sügavkülma panna.

Naat sobib pestoks koos küüslaugu, murulaugu või karulauguga, kes soovib, lisab pipart või tšillit, seemneid ja loomulikult head külmpressiõli. Oliiviõli asemel saab kasutada Kreeka pähkli, kanepi, seesami jpm huvitavaid õlisid. Pesto sisse kuulub ka hea juust või pähklid.

Veel võib naati kasutada omletis: praadida 1 sibul, panna peotäis hakitud naati, segada ja lisada kohe 3–4 lahtiklopitud muna. Maitseks soola ja pisut pipart. Maitseb hästi ka lahtise piruka täidises koos paprika ja muna-koorehüübega.

Põldosja eosepäid, mis ilmuvad mais, saab õliga praadida või vokkida. Kel soovi, võib ka juuremugulaid koguda ja toiduks kasutada. Põldosjas on palju räni ja kui kasutada ürti, siis tuleb seda 30 min keeta.

Viimane aeg on koguda kevadisi maapirnimugulaid, enne kui need kasvama hakkavad. Maapirnis olev suhkur ei imendu verre ega tõsta veresuhkrut, ent annab toidule hea magusa maitse. Magus maitse tekib keetes või praadides. Kuivatatuna on magusa pähkli maitse, toorena sobib salatitesse ja niisama söömiseks. Kuivatamiseks puhastada, lõigata õhukesed viilud (seda saab teha ka köögikombaini viilutajaga) ja kuivatada kiiresti toidukuivatis. Hea on lasta natuke aega närbuda, siis ei muutu lõikepind pruuniks. Maapirn sobib organismi puhastamiseks, sisaldab palju kiudaineid ja mineraale.

Põdrakanepivõrsed sobivad vokkimiseks ja supi sisse. Ise teen alati kevadel noorest põdrakanepist, kortslehest ja murulaugust hapukoorega salatit, lisan soola ja suhkrut. Muidugi võib seda salatit valmistada ka õlikastmega.

Samuti sobivad salatiks noored pärnalehed ja karulauk, ka õlikastmega (õli, sidruni vm hapu mahl, mesi või agaavisiirup). Kui pole karulauku, sobib ka sibul või murulauk. Võililleõied sobivad kaunistuseks võileibadele, salatitele, samuti muna-jahutainas praadimiseks.

Võilillelehtedest olen teinud salatit palsamiäädika, õlikastme ja juustuga. Aga neid saab kasutada ka smuutides. Kõrvenõges sobib suppidesse, hakituna kotletitainasse, muffinitesse, pannkookidesse, keeksidesse.

Jänesekapsas annab metsasalatile hapukat maitset ning sobib võileibade ja salatite garneeringuks. Põldkannike ja aaskannike passivad garneeringuks ja salati sisse. Vesiheina saab kasutada salatites, smuutides. Maajalg on hea salatite, suppide maitsestamiseks, õied ka kaunistuseks.

Kui saaki üle jääb, võib seda kuivatada ja läbi sõela peenestada, et teha talveks rohejahu ja ürdisoola. Või sügavkülma panna, et talvel oleks võtta, selleks tuleb taimed hakkida ja vaakumpakendada.

Liialdada ei tasu

Kõrvenõgesega ei tasu valgel ajal, maist-augustini liialdada. Küll sobib see aga pimedal ajal. Valgel ajal toodab organism ise serotiini. Veel ei tohi nõgest koguda lautade ja kompostihunnikute lähedusest. Nitraadisisaldust saab vähendada, kui nõgesed enne toidu sisse panekut korraks kuuma veega üle valada, kurnata ja siis kasutada.

Hapuoblikas, jänesekapsas ja vesihein sisaldavad oblikhappeid. Noored taimed küll vähem, aga pole hea liiale minna. Maajalg sobib ainult lisandiks, kuna on mürgine, samas on sel põletikuvastane toime.

Kogritsat on soovitatav kupatada kuni kolm korda lahtises nõus, kuna on mürgine. Maitselt on kogrits väga hea, näiteks Soomes tehakse sellest vahukoorega kastet, mida peetakse delikatessiks.

Head maitsete kevadet!

Tagasi üles