Peipsi maitsete aasta lõpeb suure peoga

Tiit Efert
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sibulad on kujunenud Peipsimaa sümboliks.
Sibulad on kujunenud Peipsimaa sümboliks. Foto: Eero Vabamägi

Peipsimaa maitsete aasta lõpeb pühapäeval, 29. aprillil Peipsi toidu suure peoga, kus külalised saavad osa Peipsimaa ettevõtjate pakutavast heast ja paremast.

Tegemist on teise Peipsi toidu peoga. Esimene toimus eelmisel aastal Peipsimaa maitsete aasta avaüritusena Alatskivi lossi esisel väljakul. Peipsimaa maitsete aasta lõpeb 1. mail, 4. mail võtab toidupiirkonna tiitli üle Pärnumaa.

„Sel aastal tähistame Peipsimaa maitsete aasta lõppu, ent tulevikus võiks kujuneda sellest traditsiooniline kevadpidu, mis rändab mööda Peipsimaa eri paiku ringi,” räägib MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann.

Eelmisel aastal käis peol umbes 5000 külalist. Vähemalt sama palju oodatakse neid kohale tänavu.

Vahva pidu

Müüjate leidmiseks saadeti info mitmele nimekirjale, näiteks Peipsi Toidu võrgustik, Jõgevamaa Maitsed, Kääpa OTT, Ida-Viru Toit, Sibulatee, Eesti Toidutee, aga teavitati ka Peipsimaa piirkonna omavalitsusi.  

„Müüma on oodatud Peipsimaal toimetavad toidutootjad ja -kasvatajad, väiketalud, kalurid ja kalatootjad, pereettevõtted, kohvikud, restoranid ja need, kes tunnevad, et toidupisik on neid nakatanud, ent veel ei tegele ettevõtlusega,” loetleb Triinu.

Müüjad pakuvad kaasaostmiseks hoidiseid, kuivatatud loodussaadusi, küpsetisi, jooke, juustu, kalatooteid, mett, vorsti. Kohapeal teevad toitlustajad süüa: saab nautida kalasuppi, pelmeene, pliine, praekala, suitsutatud kala, kalakotlette, pirukaid, sõira ja palju muud. Ühel toitlustajal on lausa oma bänd. 

Kui eelmise aasta pidu peeti Alatskivi lossi õuel valgetes peotelkides, siis sel aastal kolitakse Mäetaguse mõisa vanasse maakiviküüni, mille Alutaguse vald just renoveeris ning andis kasutada selle ürituse tarbeks, et tuua Mäetagusele madalhooajal külalisi. „Et tuua Peipsimaa kokku,” lisab Triinu.

Aasta läks hästi

Peipsimaa maitsete aasta läks Triinu hinnangul edukalt. „Peipsimaa tootjad ja toidupakkujad said suuremat tähelepanu. Ettevõtjad ja tootjad olid aktiivsemad, et luua uusi üritusi ja kaasata meediat,” räägib Triinu.

Aasta käigus tekkis uusi algatusi, nagu Peipsi toidu suured peod. Augusti lõpus pannakse püsti Peipsi toidu tänav, 175 km. Selle raames avatakse Vasknarvast Värskani kahel päeval ajutised restoranid, mis pakuvad roogasid ja jooke vaid Peipsimaa puhtast toorainest.

Veel toimusid ERMis Peipsimaa seminar ja õpitoad. Võrgustik Peipsi Toit liikus rohkem ringi ja käis väliüritustel, messidel, piirkonda tuli mitu tunnustust. Kauksi Puhkemaja, gurmeetalu Lammas ja Roos ning Alutaguse Juust pälvisid Ida-Virumaa aktiivsemate ettevõtete tiitli. MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök eestvedamisel esindati EV100 presidendi vastuvõtul Ida-Virumaad. Peipsimaa maitsete aastal osalenud ise on saanud koolitusi ja ennast arendada, sest kord kuus toimub ühine seminar. 

„Ettevõtjatel on tekkinud uusi tooteid ja toidusuveniire, kuna huvi piirkonna ja tegijate vastu on elavnenud,” kiidab Triinu. „Peipsi Toidu võrgustiku hea sünergia on toonud aktiivseid liitujaid Peipsimaalt.” 

Kirju rida üritusi

Triinu Akkermanni hinnangul on selliseid piirkonda tutvustavaid üritusi väga vaja. „Toidu kaudu tutvustatakse piirkondi kõige paremini nii Eesti kui ka välismaal. Toit on number üks,” räägib ta. „Vaja on näidata, milliseid toredaid ja maitsvaid tooteid meie väiketalud, tootjad, pereettevõtted, kohalikud kalatöötlejad pakuvad. Nad saavad maal eluga hakkama. Nad ei löö käega kohalikule toormele, traditsioonidele, vaid puhuvad elu sisse ja tutvustavad oma juuri.”

Samuti on tore, kui kliendid harjuvad käima seal, kus päris toit valmib. „Sai selgeks, et Eestimaa on piisavalt suur, et ühest otsast teise sõit mõjuks välismaal käiguna, ja piisavalt väike, et kõik päris asju tegevad päris inimesed saaksid ühiselt pingutades rõõmu loovat koostööd teha,” leiab Triinu.

Kui peaks sarnast projekti uuesti vedama, siis Triinu ei teeks midagi teisiti. „Oleme kasutanud kõiki võimalusi, et olla nähtavad ja realiseerinud oma mõtteid jooksvalt. Tulevikus teeme sama,” sõnab ta. 

Kuigi Peipsimaa maitsete aastale võib joone alla tõmmata, jääb alles Peipsi Toidu võrgustiku ühine tegevus, üritused, koolitused. Samuti jätkub Peipsi Toit kohaliku kraami tutvustamist Eestis ja välismaal. Alles jääb ühine Facebooki leht „Peipsimaa maitsed” ning kaasatus välisprojektidesse kala töötlemise meetodite ja vähem kasutatud kalaliikide osas. Oma kogemusi antakse edasi uutele toidupiirkondadele. 

Sügisest alustab taas Peipsi Toidu söömingute sari, kus Peipsimaa eri paigus toimub kohalikus stiilis sööming koos sealse tooraine, retseptide ja tegijatega. Esimene üritus oli läinud sügisel Kauksi Puhkemajas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles