Katsed tõestasid põlevkivituhast tehtud mullaparendaja headust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Põlevkivituha kasutamisvõimalusi on aastaid uuritud TTÜ inseneriteaduskonna materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi anorgaaniliste materjalide teaduslaboris. Seal on leitud näiteks tuha granuleerimise võimalusi, et põllule viidav tuhk ei tolmaks ja püsiks pinnases kauem n-ö aktiivsena.

FOTO: Ain Alvela

Hiljuti said kaante vahele üle aasta kestnud põlevkivituhast tehtud mullaparendaja Enefix katsetulemused, mis kinnitavad põlevkivituha positiivset mõju saagile ja mulla pH neutraliseerimisele.

Enefixi katsetati nii tava- kui ka mahepõllul. Selgus, et see sobib hästi ka mahepõllumajanduses kasutada.

„Kuigi põlevkivituha mõju saagile ja mulla pH neutraliseerimisele on varemgi palju mõõdetud ja kaardistatud, puudus just viimaste aastate jooksul tehtud põllukatse, mis oleks jälginud lendtuha mõju saagile,” märgib Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe.

Et Enefixi mahelubiväetisena registreerida, on lisaks lubiväetise kasulike omaduste kirjeldusele tarvis tegelikest põllukatsetest saadud infot.

„Oleme koostöös Mahetootjate Nõu- ja Jõukojaga teinud katsed, mille tulemused lubavad edasi liikuda ja registreerida põlevkivituhk mahepõllunduses lubatud lubiväetisena,” lisab Laanemäe.

Mahekoda alustas põllukatseid 2016. aasta novembris, nende tegemisel võeti arvesse mahepõllumajanduse eripära ja katsemetoodikasse toodi sisse võimalikult palju uut lähenemist.

Eesti mahetootjaid ühendava organisatsiooni Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja juhatuse liige Margus Ess näeb põlevkivituhast Enefixi mullaparendajal perspektiivi mahepõllumajanduses.

„Eri suurusega katsealad paiknevad Jõgeva maakonnas Lilastveres ja Ida-Virumaal Ulvis. Suurimal katsepõllul kasvas 2017. aastal väga korraliku agrofooniga tavakanep,” selgitab Ess, „väiksemal katsepõllul järgisime pärast põlevkivituha laotamist mahenõudeid ja midagi muud me põlluga teistmoodi ei teinud. Väiksemal põllul kasvas 2017. aastal suvinisu ja põldhernes ning saagilisa moodustas 150–830 kg/ha. Katsed näitasid, et Enefixi looduslik päritolu, rikkalik mineraalainesisaldus ja mulla happelisust neutraliseeriv aluseline koostis teevad mullaparendajast vajaliku ja sobiliku toote ka mahepõllumajandusettevõtetele.”

Eesti Energia pakub põllumeestele katsetamiseks kolme põlevkivituha sorti: normidega 1, 2 ja 3 t/ha, samuti mõnda suuremate normidega erivarianti. Kui Enefix ja Enefix Pluss on põllumeestele tuttavad tooted, siis kolmandas katses kasutatud põlevkivituhk on nn uudistoode ja peaks põllumeesteni jõudma alanud kevadel. Tegemist on Eesti Energia uute katelde tuhaga, kus põlemistemperatuur on madalam. Ka uus toode sai katsetes häid tulemusi.

Põlevkivist elektri tootmisel eraldatakse suitsugaasidest suure kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja sobib muldade lupjamiseks. Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud alates 1960. aastatest. Eesti Energia alustas 2016. aastal Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele. Tänavu märtsis müüs ettevõte viimase viie aasta rekordkoguse tuhka: üle 20 000 tonni, millest 11 000 tonni läks põllumajandusele ja ülejäänud kogus ehitusvaldkonda.

Põlevkivituha senisest suurem taaskasutamine aitab suurendada põlevkivist saadavat väärtust ning kasutada energiatootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult. Siiani on farmerid põlevkivituhka suhtunud teatud umbusuga, sest kuigi energiatootmise käigus tekib Narvas aastas üle seitsme miljoni tonni põlevkivituhka, pole põllumeeste teadlikkus selle kasulikest omadustest veel teab mis suur.

Takistus tuha hoogsama kasutuselevõtu teel on transport, sest kui kellelgi tekibki huvi põlevkivituhka põllule panna, ent ta asub Narvast mitmesaja kilomeetri kaugusel, tuleb kohe mängu kohaleveo maksumus.

Ent kes tuhka kord proovinud, on sellele truuks jäänud. Nii leiab Põlvamaal tegutseva OÜ Hurmi Agro juhatuse liige Marek Kruusla, et tänu põlevkivituhale on õnnestunud saada kuni kaks tonni taliteravilja ja tonn rapsi hektarilt rohkem.

Agronoomiharidusega Kruusla on seda meelt, et põlevkivituhk ehk siis põldude lupjamine on iseäranis Eesti lõunaosas asendamatu mulla happesuse vähendaja, millele palju alternatiive pole. Tema sõnul võib tõmmata Eesti kaardile mõttelise joone läbi Pärnu-Võhma-Mustvee ja kõik põllud, mis jäävad sellest n-ö allapoole, vajavad lupjamist nagu õhku, vett ja päikest.

Ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Valli Loide hindab põlevkivituhka väetisena kõrgelt ja innustab põllumehi seda agaralt kasutama, kinnitades, et Eesti mullad on liialt hapud ja kiiresti toimiv põlevkivituhk aitaks neid neutraliseerida.

Põlevkivituhk väetisena

  • Kaltsiumivaesed ja väga happelised mullad on väheviljakad.
  • Harimise ja sademete tõttu kaob igalt hektarilt põllumaalt kuni 300 kg kaltsiumi aastas. Et seda tagasi saada ja mulla happesust vähendada, tuleb põllumulda segada lupja või tuhka (CaCO3).
  • Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused.
  • Tuleks eelistada mitmekülgseid lubiväetisi, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne).
  • Meliorant peaks sisaldama ka tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu).
  • Tuhk tuleb laotada põllule enne külvi. Kui põldu küntakse, siis künni alla.
  • Lubjata võib ka talvel, kui lumekihi paksus ei ületa viit sentimeetrit. Talvel tasubki seda teha, sest tuhk on raske, traktor koos haagisega võib kaaluda kuni 40 tonni. Talvel ei sõtkuta lubjaringe tehes nii palju põldu kui soojal ajal.
  • Lubiväetise keskmine kulu on 3 t/ha. Kui mulla happesus küünib 4,0 või 4,5 pH kanti, siis võib hektarile laotada 5–6 tonni.
  • Muldade taashapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4–7 aasta järel.
  • Pärast lupjamist muutub mullareaktsioon soodsaks: huumusesisaldus tõuseb. See parandab viljakust.
  • Eestis toodetakse põlevkivituhast melioranti Enefix.

Allikas: Eesti Maaülikool, MESi nõuandeteenistus

Tagasi üles