Tori tõugu varsa sündimine tekitas üleriigilise elevuse

Tori hobusekasvanduse hobuhooldaja Tuuli Rätsep jalutab õues seitsme aasta järel ajaloolises kasvanduses jälle sündinud varssa ja tema ema, kelle esiklapse nimi on Aurelia. Foto: Urmas Luik

Tori hobusekasvanduses läheb esmaspäev, 16. aprill ajalukku kui esimese Tori tõugu hobuvarsa ilmaletulek seitsme aasta järel. Varsakese ristiisa on ETV operaator Verner Vilgas, kes pakkus talle nimeks Aurelia. Hobuhooldaja Tuuli Rätsep uuris seejärel nime tähendust ning kui sai teada, et see on tuletatud sõnast aurum ehk kuld, jäigi mära Parii esiklapsele see külge.

„Ta on ju meie kuld,” ütleb Rätsep, kes toob kevadet sõõrmetesse tõmbava pikajalgse varsakese koos teda turvava emaga iga päev esialgu vaid pooleks tunniks õue jalutama.

Tallis oma latris ootab jalutuskäiku tänavuse esimese varsa, 22. märtsil Eesti tõugu hobuste Elke ja Viksi järeltulija, märavarss Veeda. Hobusekasvanduse pere ootab lähiajal veel ühe Eesti tõugu hobuvarsa ilmaletulekut ning seejärel jätkub viljakas kevad kaheksa Tori tõugu varsakesega.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juht Andres Kallaste rõõmustab Tori tõu järelkasvu üle seda enam, et Aurelia isa, täkk Aldermanni kodutall on tema enda hobusekasvanduses Päriveres.

„Et Tori tõug säiliks, on vaja vähemalt 100 varssa aastas, aga kui tahame tõugu mitte ainult säilitada, vaid ka seda, et see oleks majanduslikult kasulik ja vastaks meie nõuetele, siis oleks vaja varssade arvu aastas kahe-kolmekordistada,” väidab Kallaste.

Veerandsada aastat tagasi ehk 1993 registreeriti 196 ning 2011. aastal vaid 76 Tori tõugu varsa sünd, nende hulgas Tori hobusekasvanduses enne sellekevadist sündmust viimane hobulaps.

„Eks iga uue ilmakodaniku sünd, olgu ta inimlaps või varsake, on suursündmus peres ja veelgi suurem rõõm, kui riik oskab sellele tähelepanu pöörata,” möönab SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merli Sild.

Silla sõnade kohaselt on sihtasutusel hea koostöö Eesti Hobusekasvatajate Seltsiga, tõuaretuse juhi Andres Kallaste ja aretuskomisjoni liikmetega, kes andsid soovitusi Eesti ja Tori tõugu märade tiinestamisel neile sobiva täkuga. Nõusoleku andis ka maaeluministeerium.

„Järelikult tuli meil tegutseda selles suunas, et Tori hobusekasvanduses sünniksid varsad, kes jätkaksid nii Eesti kui ka Tori tõugu,” märgib Sild.

Kallaste nimetab Tori tõugu väga ohustatuks, sest seltsi andmetel on Eestis ligikaudu 1100 Tori tõugu hobust, kellest väheseid kasutatakse aretuses, ning aastas sünnib keskeltläbi poolsada varssa. Tori tõug on tuntud universaalsusega ja laia kasutusalaga põllumajandusest ratsaspordi ja turismini. Põllumajandusministri määrusega kanti Tori tõug 2003. aastal ohustatud tõugude nimekirja.

Seejuures ei saa silmi kinni panna tõsiasja ees, et põllumajandusreformi ajal erastatud Tori hobusekasvanduses kandus aretustöö põhiraskus erasektorisse ja nii-öelda turg nõudis ratsatüübilist Tori hobust ning 150 aasta pikkune kahesuunaline aretustöö sattus ohtu.

Uus struktuur annab Kallaste arvates kindluse Eesti hobusekasvatuse visiitkaardile, Toris 1856. aastal tegevust alustanud hobusekasvandusele.

Seos ulatub üle-eelmise sajandi keskelt tänapäeva, sest hobuste sugupuus on nii, et perekond läheb märade ja liinid täkkude kaudu ehk siis rõõmsalt veel pool aastat ema Parii tissist kasvujõudu saav Aurelia pärineb esiema Pääsukesest, kes osteti Tori hobusekasvandusse selle tegevuse esimesel aastal.

„Vaat see on Tori kasvanduse järjepidevus, see on Tori tõu kõige pikaajalisem perekond, kelle varsakesest kõik nüüd rõõmu tunnevad,” rõõmustab ka Kallaste.

Tori hobusekasvandust haldab 16. detsembrist 2016 Eesti Põllumajandusmuuseum. Hobusekasvandus on 28. augustil 2017 asutatud SA Eesti Maaelumuuseumid üks kolmest üksusest Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi ja Eesti Põllumajandusmuuseumi kõrval.

Jürikuu keskel pidasid asjaomased isikud aru Tori hobumajanduskompleksi väljaarendamise üle sihtasutuse koosseisus, ettekande tegi SA Eesti Maaelumuuseumid nõukogu esimees, maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. Tõdeti, et kompleksi infrastruktuur koos hoonetega on halvas olukorras ja vajab ajakohastamist.

Sihtasutuse eesmärk on hobusekasvanduse arendamine hobumajanduskeskuseks, see tähendab hoonete ja taristu rekonstrueerimist ning teenuste arendamist, sealhulgas ohustatud tõu staatuses Tori ja Eesti tõu ning Eesti raskeveohobuste kui meie kultuuripärandi tutvustamist.