Heas mõttes hullud Puraviku veskisepad

Sepp Lauri Laiapeale sobivad rohkem kunstilised esemed, millel on ümaraid vorme ja sepistamist, erinevaid detaile ja vidinaid.

FOTO: Toomas Šalda

Rapla külje all Valtu külas Türile viivast maanteest sadakonna meetri kaugusel tegutseb osaühing Puraviku Tuuleveski, millel pole hinnatud söögiseenega muud ühist kui noort puravikku meenutav välimus ja ega siin keegi midagi enam jahvata kah.

Rohkem kui kahe sajandi vanuses veskihoones toimetavad hoopis kaks tegusat seppa, Harri Riim ja Lauri Laiapea, kel tööd üha juurde tuleb. Veel teevad nad veskis ekskursioone, aitavad korraldada pulmi, peavad poodi, käivad firmaüritustel meenemünte vermimas ning mõtlevad auväärt veskihoone arendamisele.

Palgatöölt ära

 „Olime mõlemad Harriga tööl ühes Rapla sepikojas, tema kümme, mina viis aastat ja ülemus soovis, et jätkaksime FIEna. Läksime siis Rapla ettevõtluskeskusse uurima, et mida see meie jaoks muudab ja kas me nõnda vastu pükse ei saa. Sealse juhatajaga veeretatud jutt viis küsimuseni, et kas me päris enda sepikoda ei tahaks asutada. Kui oleks kohe mõni klient ka võtta, tasuks proovida. Hakkasime mõtlema sepatööks sobivate ruumide peale,” meenutab Lauri. Kuna tol ajal olid sepikojad reeglina sisse seatud mõne suurema töökoja osana, otsitigi esialgu tööstushoonet, mille nurgas tegutsema asuda. Lauri ja Harri sellist ei leidnudki. „Aga töökoja aknast, kus töötasime, paistis meie praeguseks asukohaks olev vana räämas tuuleveski. Ühel hetkel jäi pilk sellele pidama. Selgus, et veski oli endise sovhoosi esimehe järeltulijate oma, kes olid nõus selle ära müüma. Hakkasime tühja kesta korrastama, esimese korruse põrandad näiteks olid poolemeetrise huumusekihi all. Kuus kuud korrastasime ja ehitasime veskit teises sepikojas töötamise kõrvalt, aga kui sealne ülemus lõpuks kuulis, et tegelikult on meil hoopis oma plaanid, läksid meie teed lahku.”

Alustades kaasnes veskihoone taastamisega ainult kulu, mis aga eesmärgikindlaid mehi ei heidutanud. Lauri oli pikalt kogunud raha auto ostmiseks. „Mida rohkem kokku sain, seda paremat autot ihkasin ja kogusin aina edasi. Lõpuks läks see raha kogu täiega veskihoone ostmisele ja ehitusele, lisaks tuli laenu võtta. Kui ruumid ja isegi esimesed tooted olid juba valmis, taotlesime alustava ettevõtte toetust ning saime ka: osa tööriistu, uue ahju jms saime juba toetusraha eest hankida.” Ideest rajada 1815. aastal ehitatud Hollandi tüüpi kulunud veskisse korralik sepikoda kulus meestel täpselt pool aastat. „Ehitamist tegi keerulisemaks ja kulukamaks asjaolu, et ootamatult saabus meie õuele tegus proua muinsuskaitseametist. Selgus, et välitööd tuleb kõiki detaile arvesse võttes kooskõlastada ja kasutada ainult täpselt ette nähtud materjale ja ehitusfirmasid, kel muinsuskaitse tunnustus taskus.”

Igal juhul said Lauri ja Harri asjaga hakkama ja on järgnevatel aastatel veskihoonet seestpoolt üha edasi kõpitsenud. Kui alustaval osaühingul tellimusi nappis, kasutati aega ehitamiseks. „Veskiosas olid alles ainult kuue tasapinna vahetalad, aga põrandad tuli uued teha. Sees on kõik oma kätega tehtud. Tulevikus tahaks veski kõrgemad tasapinnad ka korda teha, praegu on kasutuses kaks korrust, aga muudkui nuputame, mis kõrgemal võiks olla, see peaks olema midagi turistidele huvipakkuvat. Ümberringi laiub puhas loodus, millele ülevalt uhked vaated avanevad,” kommenteerib Lauri.

Müüvad ilma vahendajateta

Nüüdseks juba poolteist aastakümmet valmivad Puraviku Tuuleveski sepikojas metallaiad, sepisväravad, piirded, käsipuud, varikatused, ukse- ja aknahinged, kamina- ja ahjutarbed, auhinnad, meened, ärikingid ja palju muud, näiteks rasked kaheteralised dekoratiivmõõgad. Restaureeritakse ka vana sepist ja pakutakse üritustele müntide vermimist. Kõik sepised valmivad kliendi soovi järgi tellimustööna, kasutades vanu sepatöövõtteid või tänapäevasemaid võimalusi. Väiksemad tarbesepised, nagu naelad, nagid, koputid, küünlajalad, ahjuroobid, leiab huviline sepikoja väikesest käsitööpoest, kus pakutakse ka Raplamaa käsitööliste vitraaži, keraamikat, ehteid, vildist tooteid ning käsitöökommi Minna Sahvrilt.

Kõige meelsamini täidavad Lauri ja Harri suuremaid tellimusi, kus tahetakse näiteks renoveeritavasse majja täiskomplekti sepiseid: trepi- ja rõdupiirded, varikatused jms. Sellised tellijad on tavaliselt renoveerimisega tegelevad ehitusfirmad või majaehitajatest eraisikud. „Meie juurde tulevad inimesed, kes tahavad asju, mida teistel ei ole, ma ise olen samasugune. Kindlasti on sellised käsitöötooted vastupidavamad. Eks on neidki, kes leiavad, et meie kaup on kallis, aga rohkem on vastupidi imestajaid, et kuidas me nii soodsalt müüa saame. Siin on põhjuseks asjaolu, et pakume oma tooteid n-ö tehase- ehk sepikojahinnaga, ilma vahendajateta. Kui viiksime sepised müüki mõnda Tallinna vanalinna poodi, oleks sama ese müügis mitmekordse hinnaga. Nii arvavadki paljud asjatult, et sepis on hirmkallis,” selgitab Lauri.

Laatadele Puraviku veskisepad ei panusta. „Võtame vastu tellimusi ja teeme kohapeal valmis, vajadusel saadame postiga kohale. Laadal peaks müüma masstooteid. Anname oma sepiseid küll vahel mõnele teisele sepale kaasa, aga ise kohal ei käi.”

Lauril ja Harril on omamoodi tööjaotus. „Mulle sobivad rohkem kunstilised esemed, millel on enam ümaraid vorme ja sepistamist, erinevaid detaile ja vidinaid, Harri eelistab konstruktsioone: aiad, väravad, piirded, aga vajadusel teeme mõlemad kõike. Lattu teeme vähesel määral tarbeesemeid, nagu uksekäepidemed, ahjuroobid, aga näiteks uksehinged valmivad reeglina eritellimusena, sest uksed on eri suurusega, omanik tahab hingedele erinevaid otsasid, kinnitusvõimalusi on palju.”

Väga nõudlik ja riskantne töö võib olla renoveerimine. „Mõne eseme suhtes on väga suur aukartus. Meile toodi üks igivana amb, millele omanik tellis juurde vinnastamismehhanismi. Sellist eset ei taha väga kuskilt kangutada, sel on oma pinged sees, peab väga ettevaatlik olema, et mitte ära lõhkuda. Hoiad hinge kinni ja teed.”

Konkurents ja teenused

Kui vanasti oli seppasid palju, siis ega nüüdki konkurents kuhugi kadunud ole. Seda tunnetavad Puraviku veskisepad eriti selgelt siis, kui küsitakse pakkumist mõnele suuremale objektile. „Hinnapäringuid tuleb üsna sageli. Kui konkurentsi poleks, saaks ju kõik tööd omale. Vahel tuleb ühe objekti kohta päringuid mitmest firmast, ju panevad nemadki oma pakkumisi kokku,” kommenteerib Lauri.

Peale otsese sepatöö pakuvad Puraviku mehed mitut teenust. Nende veskis käivad ekskursioonil koolid, lasteaiad, pensionäride ja välismaalaste grupid, firmade ja sõprade seltskonnad. „Alguses korraldasime ekskursioone tasuta, mõtlesime, et see on meile hea reklaam ja ehk külastajad ostavad kaasa ka midagi. Meil on siin väike pood, kus müügil konksud, nagid, riiulikandurid, mõõgad, küünlajalad ja teised väiksemad sepised, aga millegipärast grupis tulijad ei osta. Meie aga samal ajal tööd teha ei saa. Seetõttu kehtestasime mõistliku tasu ja palume külastajatel end registreerida,” põhjendab Lauri. „Firmade soovil teeme valmis soovitud kujundusega matriitsi ja siis saab nende üritusel kohapeal või meie juures igaüks oma käega meenemündi lüüa.”

Iga aastaga üha enam leiavad Puraviku tuuleveski üles pulmalised. „Noorpaarid otsivad erilisi meeldejäävaid kohti, kus lasta endale sõrmus sõrme pista. Õues on veskikivi ja maakividest ring, kaunis loodus, linnulaul, suur tuuleveski, sepp taob kohe kõrval õnnerauda või münte, kuhu kõik noorpaari soovitu peale kantakse – igati romantiline ja ilus. Väiksemaid pulmasid on peetud kohapeal, aga tavaliselt liigutakse meie juurest peopaika edasi.”

Seppa austatakse

Sepaks olemise teeb Lauri jaoks atraktiivseks töö iseloom. „See on mõnus, kuni ei ole kiire ja keegi ei sega. Töötan enda jaoks mugavas tempos, kiirustamine võib muuta lohakaks ja turvalisus kaob. Sepatöös on vaheldust ja rahumeelset toimetamist. Inimesed suhtuvad meisse tunnustavalt, vanasti tuli ju kõik, mis rauast, sepa käest tellida ning praegugi vaadatakse meid respektiga. Oleme heas mõttes natuke hullud. Kõik saaks ju ilma sepata hakkama, aga meil ikka tööd jagub ja tuleb juurdegi. See on nagu luksuskaup. Sama on teiste seppadega – plekksepa valtskatus on alati kvaliteetsem ja kindlam kui kruvidega kokku lastud plekk, puusepa voodi ei lagune nagu poe oma jne. Käsitöö ei ole ainult sõnakõlks, vaid annab asjale kestvuse. Aga noortele, kes mõtlevad sepa ameti peale, soovitan väga tõsiselt järele mõelda. Mitmes koolis neid õpetatakse, aga ametile truuks ei suuda paljud jääda. Üks asi on töövõtted, aga sa pead oskama ilusaid ja tugevaid esemeid ka välja mõelda, kujundada ja lõpuks maha müüa.”

Populaarne

Tagasi üles