Keskkonnaamet aitab maaomanikel poollooduslikud maalapid korda teha
Vaata kaardilt, kas sinu maatükk on toetusalune

Poollooduslik kooslus Saaremaal Küdema hoiualal.

FOTO: Kaidi Silm

Keskkonnaamet kutsub taastama ja hooldama kaitsealadel paiknevaid poollooduslikke kooslusi. Oma panuse saab anda iga maaomanik, kelle kinnistul kooslus asub. Riik toetab alade taastamis- ja hooldustöid, teatas Keskkonnaamet.

Poollooduslikud ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga niiduelupaigad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud. Lisaks kaunile maastikule iseloomustab neid suur taimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste liikide rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile, samuti paljudele putukatele, linnu- ja loomaliikidele.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja loomadega karjatada. Ajalooliselt on Eestis hooldatud loopealseid, puisniite, puiskarjamaid, rannaniite, luhtasid, soostunud niite ja aruniitusid. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad, kadastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.

Pindala on vähenenud

Seoses põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamise ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud sedavõrd, et see on seadnud ohtu mitmete liikide säilimise. Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks on riik asunud toetama poollooduslike koosluste taastamist.

«Eriti ajakriitiliseks on muutunud puisniitude taastamine, kuna praegu hoolduses olevate alade pindala ei ole piisav nende elupaikade elustiku säilimiseks. Samas on paranemas teise prioriteese elupaiga, loopealse, seisund tänu viimaste aastate ulatuslikele taastamistöödele «Elu alvaritele» projekti käigus. Seega tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata edaspidi just puisniitude taastamisele ja hooldamisele,» lausus Kaidi Silm, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja.

Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini.

Toetuseid suurendati veerandi võrra

«Mullu suurendati 25 protsendi võrra loopealsete ja puisniitude taastamistoetusi, et tõsta huvi just nende elupaikade taastamise vastu. Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistid on valmis kõiki huvilisi nõustama, kuidas planeerida alade taastamistöid,» lausus Kaidi Silm.

Hooldamistegevusteks loetakse karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega ning selle tarbeks saab maaomanik või rentnik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist kuni 21. maini. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Iga maaomanik saab Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest kontrollida, kas tema maal asub väärtuslik poollooduslik kooslus. Selleks tuleb üleval vasakus nurgas vajutada nupule «Kaardikihtide valik ja legend», esmalt on termini «Poollooduslik kooslus» valik hall ja mitte-aktiivne, kaarti suurendades (sisse suumides) muutub valik aktiivseks ning tehes selle kõrval asuvasse kasti märke, ilmub kaardile poollooduslike koosluste asukohta näitav kiht.

Looduskaitse arengukava näeb ette, et aastaks 2020 tuleb hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid, et tagada nende säilimine. Hoolduses olevate poollooduslike alade pindala on praegu umbes 33 000 hektarit.

Täpsem info poollooduslike koosluste hoolduskavade ja toetuste kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Populaarne

Tagasi üles