Paiga väärtus tugineb pärimusele nagu Saardes

Ema Daisi süles on Saarde pärimuspäeva pisim modell Oliivia. Foto: Silvia Paluoja

Eestimaa edelanurgas endises Saarde kihelkonnas kinnistus teadmine, et paiga väärtus tugineb pärimusele. Seda kinnitab Tiina Kuuma ja Juta Rea 2015. aastal koostatud raamat „Saarde mustrid” ja samast aastast tavaks saanud pärimuspäevad Kilingi-Nõmme linnas kui praeguse Saarde valla keskuses.

Jürikuise pärimuspäeva keskmes olid Saarde käsitöökeskuse esitluses kihelkonna argi- ja pidupäevased rahvarõivad kohalike modellide abiga, kellest noorim vaid pooleteiseaastane Oliivia, aga ka folkansambli Svjata Vatra liikme Juhan Suitsu näpunäidete järgi pärimuspillide meisterdamine ning kama kui pärimus- ja rahvustoit.

Perenaiste pakutu järgi ei ole kama selline toit, et avad pulbripaki ja puistad sealt kamajahu kefiiri sisse. Selle asemel tasub veidi vaeva näha ja valmistada magusaid või soolaseid suupisteid. Eelmise pärimuspäeva toiduteema oli kaerakile, sealgi oskasid piirkonna perenaised kileusku pöörata neidki, kes seda sõna kuuldes esimese hooga eemale hoidsid.

Igal tavaks kujuneval ettevõtmisel peab olema eestvedaja ja kohalike kaasatõmbaja, seda on Kilingi-Nõmme klubi juhataja, muusikaõpetaja Piia Kajando suutnud. Ta usub: peame hoidma oma pärandit, et järeltulevad põlved tunneksid ära oma juured ja meie kultuuri ning oskaksid neid väärtustada.

Väärtustajad, nagu varemgi, ulatusid lasteaiamudilastest memmedeni. Klubi väikeses saalis avati kuuks ajaks Eesti rahvakultuurikeskuse rändnäitus „Pärand elab”, mis veelgi enam rõhutab meie aegumatut pärandit.

Riigi suurjuubeli- ja pärimiskultuuriaastat keskmes hoidev omakultuuripidu andis hoo sisse Kilingi-Nõmmele linnaõiguste andmise 80. aastapäeva tähistamisele. Kuigi linnal pole pärast 2005. aastal Saarde ja Tali vallaga ühinemist enam „pead” ja linnavalitsuse majas peatänava ääres tegutseb vabaajakeskus, pole võimalik ajalugu ümber teha. 1. mail 1938 muutus linnaseaduse alusel Kilingi-Nõmme ametlikult alevist linnaks.

Järgnevalt valik Saarde pärimuspäevaks valmistatud kamatoitude retsepte neile, kes tahavad ise proovida, kuidas maitseb.  

Kamapallid (Tiina Kuum)

400 g toorjuustu, 3 sl tuhksuhkrut, 200 g vahukoort, 1 sl suhkrut, 4–6 detsiliitrit likööri Vana Tallinn, 300 g kamajahu, kakaod pallide veeretamiseks.

Kamakäkid (Maia Tomson)

1 klaas rõõska koort, pool klaasi hapukoort, 1–1,5 klaasi kamajahu, 1–2 sl suhkrut, veidi soola. Veeretada pisikesed kuulikesed käte vahel ja pärast kamajahu sees. Sobib enne suhupistmist kasta korraks hapupiima sisse.

Rukkikamatrühvlid kiluga (Piia Kajando)

100 g toorjuustu, 2 sl hapukoort, 100 g vürtsikilufileed, 3 sl rukkikama.