Lõpuks ometi on saabunud aeg oksakäärid kätte võtta ja aeda korrastama minna. Et me oskamatu tegutsemisega taimedele liiga ei teeks, uurisime spetsialistidelt, milliseid eksimusi nad aedu külastades näinud on.
Ära korda naabri vigu
Viljapuude lõikamisest valmib igal kevadtalvel kümneid artikleid ja saateid, aga ikka on küllaga neid, kes ise oma puid hooldama minna ei julge. Ja kes arvavad end oskavat, neist paljud teevad puule hoopis karuteene.
Inimeste koduaedades puid lõikamas käivad Võiste puukooli pidajad Raili ja Hardo Kers annavad nõu, mida vältida tasuks.
„Kõik puud on isemoodi. Küll ja küll on ette tulnud, kus seisame õunapuu all ja kratsime kukalt – mida selle päästmiseks küll teha annaks,” sõnab Raili.
„Kui ei oska lõigata, jäta parem lõikamata, sest valesti lõigatud puu õigeks lõikamine on paras peavalu ja mõnikord ei saagi seda korda,” tõdeb Hardo. „Oleme mõnikord isegi ära öelnud, et ei saa puud lõigata.”
Raili ütleb, et põhiline, mida valesti tehakse: jäetakse alles justkui luukere ja viljaoksad lõigatakse maha. Krundid on väikesed, laiusesse kasvavad puud ei mahu ära ning otsustatakse puuoksad lihtsalt lühemaks lõigata. „Puud köndistatakse ja korralikke viljaoksi ei tulegi. Mõnikord paistab, et peremees on võtnud mootorsae ja teinud sellega tiiru ümber puu,” nendib ta.
Kui mõni oks liiga laiusesse kasvab, tuleb see katkestada sobiva oksa hargnemiskohast või külgmise punga pealt.
„Koolitustel on 90 protsenti inimestest mulle öelnud, et jätab oksa lõigates kontsu alles, sest ei julgeta vastu tüve lõigata ja kardetakse puule haiget teha,” räägib Raili. „Aga kontsu pealt lööb koor lahti ja putukad poevad sinna alla.”
Kui lõigata oks ära siledalt vastu tüve või suurt oksa, siis loob puu kalluse (taime lõikepinnal moodustuv haavakude) ja haav paraneb ilusti ära.
Õunapuu võra peaks lõikama seest lahtiseks, et võra sees oleks õhku ja päike paistaks kõikide okste peale. „Võra peab olema hõre. Tihedast võrast saab miljon pisikest õuna, hõredast tuhat suurt,” nimetab Raili.
Tasub arvestada sellegagi, et otse üles ja alla kasvavad oksad ei kasvata suuri õunu. Pirni- ja ploomipuudel lõigake üleliigne oks välja hargnemiskohast.
Roos kiirustamist ei taha
Põltsamaa roosiaia perenaine Annela Orasi räägib, et põhiline viga, mis inimesed kevadel teevad, on talvekatte liiga rutakas eemaldamine. „Ära tohib võtta siis, kui maa on sulanud. Kui võtate pika varda ja see läheb ilusti maasse ja keltsa enam ei ole, siis võib ära võtta, muidu kõrvetab ere päike taime ära,” ütleb ta.
Samamoodi ei tasu lõikamisega kiirustada. Alles siis, kui pungad hakkavad silmanähtavalt suuremaks minema, lõigake esimese elusa punga pealt mustad oksad maha.
„Kui maa on sulanud ja temperatuur ööpäev läbi juba plussis, võib talveks ülesmullatud roosidelt mulla laiali ajada või ära vedada. Soovitatav on teha kohe ka esimene väetamine lämmastikurikka väetisega – maa on veel märg ja graanulväetis hakkab kiiresti toimima,” annab Orasi nõu.
Uute rooside istutamise juures on sage viga see, et taime ei panda piisavalt sügavalt mulda. Roosi pookekoht peab olema vähemalt viie sentimeetri sügavuselt mullas. „Kui pookekoht jääb maa peale ja talveks ei mullata ka piisavalt, on vähe lootust, et taim elama jääb,” ütleb Orasi.
Uude kohta kiiresti
Kel soov aias mõni taim uude kohta ümber istutada, siis mõistlik oleks seda teha enne pungade puhkemist.
„Kui minu käest on küsitud, miks taim pärast ümberistutamist välja läks, siis uurin alati, millal istutati. Kui taimel on pungad juba lahti, siis kipuvadki need põdema jääma,” räägib Raili Kers. „Kui taimel lehed küljes, on vee tarbimine suurem. Muld on ka mais juba kuivem ja nii peab muudkui kastma. Praegu istutades on taimedel mõnus, aga inimene hakkab tavaliselt liigutama siis, kui tal endal mõnus toimetada on.”
Enne lehtede puhkemist taime istutamise pluss on seegi, et siis pole vaja nii tugevalt tagasi lõigata, sest aurustumist lehtede kaudu ei toimu. Just suuri puid on aprillis hea ümber istutada.