Entsefaliidinakkuse saab kohe pärast hammustust, borrelioosi saamiseks kulub üle ööpäeva

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kohe pärast hammustust, siis borrelioosinakkuse saamiseks peab puuk jõudma päris pikalt verd imeda. Foto: Erik Prozes

Puugihirmu tunneme kõik, sest nende vereimejatega võib kohtuda nii maal kui ka linnapargis. Maa Elu pani kirja rahva seas liikuvad „tarkuseterad” puukide kohta ja küsis spetsialistidelt kommentaare.

Tervise arengu instituudi (TAI) spetsialistid käivad igal aastal mööda Eestit puuke uurimas. Puukide korjamiseks tõmbavad nad valge linaga üle rohu.

Kas perega piknikule jäädes tasuks samuti ala valge kangaga üle tõmmata, et puugid kokku korjata?

TAI viroloogia osakonna juhataja Julia Geller räägib, et nad kaustavad lipumeetodit ehk tõmbavad heleda linaga üle rohu, et hinnata puukide arvukust, kuid nii ei saa kindlasti kõiki puuke alalt koguda.

„See, et linale ühtegi puuki ei kinnitunud, ei tähenda, et puuke seal pole, vaid ainult seda, et te neid ei leidnud, puugid lihtsalt ei kinnitunud või puuke sel hetkel pole,” selgitab Geller. „Kuna puugid tunnevad oma ohvri ehk veritoidupakkuja – kelleks on inimene või loom – ohvrist eralduva süsihappegaasi ja soojuse järgi, siis nende olemasolul liiguvad puugid kindlas suunas. Seega pole mõtet piknikule jäädes linaga üle rohu käia, sest puugid võivad ka hiljem tulla.”

Venemaal pidavat parke töödeldama puugivastaste vahenditega. Kas selline vahend on üldse olemas?

Terviseameti spetsialist Irina Dontšenko ütleb, et Venemaal kasutatakse puugitõrjeks akaritsiide, aga Eestis neid ei kasutata.

Geller selgitab, et eelmise sajandi 40. aastatest olid kasutusel erinevad akaritsiidid ehk puugitõrjevahendid. Need on põhiliselt fosforit, broomi või kloori sisaldavad orgaanilised ained. Suurem osa neist on väga toksilised ja mõjuvad kahjulikult mitte ainult puukidele, vaid ka teistele, sealhulgas kasulikele putukatele, kahjustavad mulda, pinnavett ning kaudsel viisil ka taimi, loomi ja inimest.

„Minu teada pole Euroopa Liidus ühtegi kasutusele lubatud akaritsiidi, mida saaks avamaal, parkides või oma aias tarvitada,” lisab Geller.

Kas nakatunud puukide arv aina kasvab?

TAI andmed näitavad, et puukide arv ja nende nakatumistase on kogu aeg kõikuv, sest seda mõjutavad paljud tegurid: kliimamuutused, peremeesloomade olemasolu ja arvukus, muutused taimestikus ja inimtegevus.

Geller selgitab, et puugid saavad nakkuse peamiselt toitudes. Ehk nakkustekitajad – viirused või bakterid – esinevad ja paljunevad loomade organite kudedes ja erituvad verre. Kui puuk imeb sellist verd, saabki ta endale veres ringlevad haigustekitajad.

Nii on närilised, rebased, jänesed, kitsed, hirved ja mõned linnud paljudele haigustekitajatele (Borrelia, puukentsefaliidiviirus) omamoodi reservuaarid, mis tagavad nende säilimise looduses. Puuk on ülekandja, aga temas endaski võib haigustekitaja edukalt säilida ja paljuneda puuki ennast kahjustamata. Mõned haigustekitajad võivad kanduda puukide vahel paaritumisel või emaspuugilt munadele.

Ühed teavad, et nakkuse saamiseks peaks puuk vähemalt mitu tundi sinu küljes olema, teised, et nakkuse saamiseks piisab, kui puuk üle naha jookseb. Kuidas on õige?

Dontšenko selgitab, et nakatumiseks on vaja viiruse või bakteri ülekandmist puugilt inimesele, mis toimub üldjuhul puugi hammustusega. „Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelioosinakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad,” räägib ta. „Üle terve naha jooksmise tagajärjel nakatumist ei toimu.”

Geller kinnitab, et puukidega ülekantavad haigustekitajad levivad vereimemise käigus ja lihtsalt puuki katsudes nakkust ei saa. Samuti ei saa nakkust, kui astuda palja jalaga puugi peale.

„Puukentsefaliidiviirus sattub inimese verre puugi süljega – kuna sülg eritub kohe pärast puugihammustust, siis puukentsefaliidiviiruse edastamiseks puugilt inimesele on vaja vähe aega,” sõnab Geller. „Borrelioosi põhjustavad bakterid aga peituvad puugi seedetraktis ja hakkavad puugi suu poole liikuma alles pärast esimese veriportsu saabumist puugikõhtu – ehk borreliate transpordiks puugi kõhust verre on vaja pikemat imemist.”

Kas puugivastased aerosoolid mõjuvad?

Aerosoolide mõju on erinev, sama kehtib sääskede kohta. „Üks toode võib erinevalt toimida, ühte inimest aitab, teist vähem või üldse mitte,” tõdeb Geller. „Puukidel on arvatavasti ka oma lõhnaeelistused ja vastumeeled. Ka inimeste kehalõhna suhtes, sest metsas kõrvuti käijatest ühel võib mitu puuki olla, teisel mitte ühtegi.”

Geller on proovinud poes müüdavaid puugiaerosoole. „Pritsisin oma ketsid peaaegu märjaks, aga Saaremaal puugid ronisid ketsi peale ja jätkasid rahulikult teekonda ülespoole. Teisel korral määrisin Tartumaa metsades tõrjevahendiga oma sääred ja ühtegi puuki ei saanud, kuid koeral oli kümme tükki,” kirjeldab ta. „Ei saa väita, et tõrjevahendid ei aita üldse, aga sajaprotsendilist kaitset need ei taga.”

Koerte ja kasside jaoks on välja töötatud lahused ja kaelarihmad, mis puugid väga edukalt eemal hoiavad. Miks inimestele midagi sellist pole tehtud?

Geller seletab, et koera, kassi ja inimese nahk on väga erinevad. Paljud ained ei sobi kontsentratsiooni tõttu, mõned lõhna tõttu, aga on aineid, mida kasutatakse puukide tõrjeks lemmikloomadel ja lahustes inimeste jaoks.

Eesti Maaülikooli loomakliiniku loomaarst Liisi Kulasalu räägib, et osa puugivastaseid toimeaineid mõjub puuke peletavalt, osa mõjub siis, kui puuk või kirp verd imeb. Toimeained on mürgised putukatele, aga imetajate tundlikkus neile ravimitele on väga väike.

Peale puugivastaste tilkade ja kaelarihmade on nüüd olemas tabletid. Kui tilgad ja rihmad on vabamüügis, siis tablette saab loomaarsti käest retseptiga. Kulasalu selgitusel on tabletil oma eelised, aga ka miinused. Parem on ses mõttes, et kui värskelt pandud tilk või kaelarihm võib ohtlikud olla, kui näiteks laps läheb pihta ja pistab pärast käe suhu, siis tabletiga seda ohtu pole. Lisaks on tablett pesu- ja vihmakindel.

Miinuseks võib pidada, et tablett eeldab, et puuk verd imeks. „Teoreetiliselt on võimalik, et selle ajaga jõuab haigus edasi kanduda,” sõnab Kulasalu. „Kui on minek soojemasse kliimasse, kus puugihaiguseid rohkem levib, siis soovitaks kindlasti lisaks sellist preparaati, mis peletab puuke ega lase hammustamiseni jõuda.”

Kulasalu rõhutab oma praktikale tuginedes, et kindlasti peaks kasutama lemmikloomal puugitõrjevahendeid. Koerad saavad Eestis borrelioosi sarnaselt inimesega, aga on ka veelgi ohtlikumaid haiguseid.

Kui majas on hiired, kas siis on ligidal ka puugid?

Dontšenko ütleb, et kuna puukentsefaliidi viiruste nakkusallikad ja pärisperemehed on ka väikenärilised, siis hiirte olemasolu võib soodustada puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigustekitajate levikut.

Kuidas puuke naha küljest eemaldada?

Dontšenko rõhutab, et puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada, aga teda ei tohi sikutada tagakehast, sest just nii võib haigustekitajaid sisse viia. Kui ei ole käepärast pintsette (spetsiaalseid puugipintsette saab apteegist), tuleb puuki haarata pea poolt võimalikult vastu nahka ja otsejoones välja tõmmata. Seejärel peab haava kindlasti vee ja seebiga pesema ning desinfitseerima.

„Pärast puugi eemaldamist pole mõtet kohe arsti juurde minna, sest kui oli tegu nakkusliku puugiga, on nakatumine juba toimunud ja vaktsiin enam ei aita. Arsti on tarvis, kui kehal tekib ringikujuline punetus või muud haigussümptomid,” õpetab Dontšenko. Enne väljatõmbamist ei tohi puugile midagi peale määrida, sest see soodustab haigustekitajate sissetungi.

Kui aga puugi pea jääb sisse, pole vaja muretseda – nakatumise võimalust see ei suurenda ja organism tõukab selle ise välja.

Et puuk sind ei tahaks, tuleks juba varakevadest hakata võtma B-kompleksvitamiini ja vähem magusat süüa. Mida sellest soovitusest arvata?

„Ei oska kommenteerida. Sellist seost ei ole tõestatud,” vastab Dontšenko.

Kui aktiivselt inimesed ennast entsefaliidi vastu vaktsineerivad?

2017. aastal sai põhikuuri ligi 14 000 inimest ja korduvvaktsineerimise tegi ligi 18 000 inimest. Võrreldes 2016. aastaga on see arv suurenenud.

KUIDAS LOODUSES RIIETUDA?

TAI viroloogia osakonna juhataja Julia Geller, kui teie spetsialistid lähevad loodusesse puuke uurima, kuidas nad ennast nende putukate eest kaitsevad?

Puugivastaseid aineid me kasutada ei saa, sest need võivad mõjutada kogumistulemusi.

Looduses olles tuleb õigesti riietuda ja olla võimalikult kaetud: püksisääred panna soki sisse, kanda pikema säärega kummisaapaid, kinnist ja reguleeritavate käistega pluusi. Kael ja pea olgu kaetud.

Eelistada tuleks liibuvaid ja heledavärvilisi kangaid, et puukidel oleks raskem kinnituda ning neid oleks heledal taustal kergem märgata. Kindlasti vaata ennast ja kaaslast aeg-ajalt üle.