Kasemahl aeglustab vananemist

Kasemahla võib ka iluprotseduurideks kasutada, näiteks teha sellega iluvanne, kasutada näomaski ja näoveena ja juuste loputamiseks. Foto: Urmas Luik

Kasemahla peetakse tarkuse eliksiiriks. Mõttetegevust soodustava kuuri tegemiseks soovitatakse juua kasemahla 21 päeva jooksul, igal hommikul klaasike tühja kõhuga.

Kasemahla on hea juua ka toidukõrvasena, lisada koogitainasse ja teha siirupit. Kuna kasemahl rikneb kiiresti, siis tuleks seda säilitada külmutatult.

Kasemahl on tugev antioksüdant ja aeglustab vananemist. Mahl stimuleerib nii rakkude kasvu kui kaitseb naharakke oksüdatiivse stressi, sealhulgas ultraviolettkiirguse, saaste ja põletiku eest.

Talve jooksul närtsinud ja saasteainetega täitunud keha januneb vitamiinide ja antioksüdantide järele, nahk nõuab niisutust, meeleolu turgutust ja luud tugevdamist. Emake loodus on sellega arvestanud, et kevadel on vaja puhastada maks, neerud ja seedeorganid, kuhu on kogunenud organismi koormavad pestitsiidid ja liigsed rasvaladestused talvisest toidust.

Vähene kehaline aktiivsus ja higistamine, aeglustunud ainevahetus ja erituselundite ülekoormus, mis väljenduvad ekseemi, psoriaasi ja eri allergiatena – kõik saavad kasemahlast leevendust. Kasemahl aitab ka liigesevalude, neerukivide, seedimis- ja vererõhuprobleemide korral. Seda julgeti anda ammustel aegadel isegi rinnalastele.

Kasemahlas on rikkalikult vitamiine ja mineraale. Kasemahl sisaldab C-vitamiini, antioksüdante, flavonoide, nagu kvertsetiin, mis vähendab põletikku ja toetab insuliini toimet. Kvertsetiini kasutatakse sageli allergiate korral, see tugevdab südame veresooni, alandab kõrget vererõhku, ravib depressiooni ja aitab veepeetust vähendada. Kasemahlas leidub kaltsiumi, magneesiumi, räni, naatriumi ja kaaliumi ning tänapäeva toidus harva esinevaid mikroelemente, nagu vask, raud, mangaan ja tsink.

Hiljutine uuring Venemaal näitas üllatavat mõju patsientide maksafunktsiooni toetamisel kroonilise C-hepatiidi korral.

Kuni jaanipäevani saab noori kaselehti salatites kasutada. Hiljem muutuvad need liiga kõvaks ja puiseks. Lehti võib panna toitudesse ja jookidesse värskelt või eelnevalt korraks keema ajades. Võib külmutada või kuivatada ja talveks säilitada. Kesk-Euroopas valmistatakse kaselehtedest tervistavat toormahla, meil tehakse pungadest ja lehtedest teed.

Noori lehti ja pungi võib hakkida salatisse, supi ja ürdisoola sisse, paja- ja vormiroogadesse, maitsevõisse ning maitsestada porgandiroogi.

Kuivatatud lehti on hea jahvatada rohejahusse ja maitsesoola lisandiks. Kase noored lehed ehk hiirekõrvad on tugevalt magusa maitsega ja neid on hea hakkida võileibadele katteks, segada riivitud toiduainetega ja riputada muudele roogadele. Neist saab koduseks tarvitamiseks valmistada ka hiirekõrvaviina.

Kask on suurepärane antioksüdant, tõrjub mikroobe ja ravib põletikke. Lehti on hea kasutada põletike ja haavade ravimisel, samuti leidub neis verejooksu peatavaid ühendeid. Lehed soodustavad uriini, higi, sapi ja soolade (NaCl) eritumist.

Vaik ja lehtedes sisalduvad flavonoidid on diureetikumid. Seega eemaldavad need sidekudedest jääkaineid, lahtistavad röga, alandavad palavikku ja vererõhku.

Kaselehed, eriti pungad, toimivad antiseptikuna viiruste ja seente vastu, ahendavad limaskesti ja mõjuvad ergutavalt. Kasest saab seega igati leevendust kevadväsimuse korral. Kaselehed sisaldavad eeterlikke õlisid, mille hulk ja koostis vahelduvad sõltuvalt kasvupiirkonnast ja aastaajast. Kõige rohkem on seda hiirekõrvades. Lehtedes on C-, B2- ja B3-vitamiini, karotenoide, valku, parkaineid, mõruaineid ja vaikaineid. Samuti on seal metüülsalitsülaati, seskviterpeenoksiide, naftaleeni, tanniine, flavonoide ja fenoolhappeid. Mineraalidest on lehtedes enim kaaliumi, kaltsiumi, mangaani, tsinki, seleeni, fosforit ja magneesiumi.

Kaselehti ei maksa kasutada südame- või neeruhaigustest tingitud paistetuse puhul. Ka mahla võivad koguneda raskmetallid, eriti kui kasepuu asub linnale liiga lähedal või kasvab suure maantee ääres. Kaugel asundustest ja suurteedest ei ole seda vaja karta.

Ka õietolm ja lehtedes sisalduv salitsülaat võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Samal ajal võib väikestes kogustes regulaarselt kasutatav kasemahl või kaselehetee anda otse vastupidise tulemuse  ja teie allergiku näiteks kaseõietolmu allergiast terveks ravida. Kindlasti tasub proovida, aga mitte inimest ohtu seades.

Kasemahla võib ka iluprotseduurideks kasutada. Kui mahla on rohkelt, võib lausa kuningannade kombel iluvanne teha, kasutada seda näomaski ja näoveena, juuste loputamiseks ja juukseveena.

Kasemahl on hea karastusjook koos teiste koduste mahladega.

RETSEPT

Kasemahla siirup

Kui kasemahla on rikkalikult ja pole võimalik seda säilitamiseks külmutada, siis hea variant on siirupit teha.

Kasemahla keetke vaiksel tulel seni, kuni see muutub venivaks. Mida venivam, seda paremini säilib. Vaiksel keetmisel ei kee siirup põhja (siia juurde võib veel lisada vahtramahla või orasheinajuuri). Valmis siirup valage kuumalt puhastesse tumedast klaasist pudelitesse ja sulgege õhukindlalt. Kasutage väiksemaid pudeleid, et vältida riknemist. Pudelid paigutage jahedasse ja pimedasse kohta.