Suurema põllu hektar on kallim

Eelmise aasta viimase päeva seisuga oli maakatastri statistika põhjal Eestis 1 042 595 hektarit haritava maa kõlvikuid, mis moodustab Eesti maismaa pindlast 24 protsenti. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti põllumajanduses troonivad suured ettevõtted, kes soetavad järjest võimsamaid masinaid, millega mugavam töötada avaratel põldudel. Nii ongi suured põllumaad rohkem hinnas – põllu pindala kasvades ühe hektari võrra suureneb mediaanhind keskmiselt 16 eurot hektari eest.

Veel avaldavad haritava maa hinnale mõju boniteet ehk mulla viljakus, PRIA registris olek, juurdepääsuteede olemasolu ja kraavide paiknemine maatükil.

Maa-ameti äsja avaldatud haritava maa 2017. aasta turuanalüüs näitab, et tehingute arv võrreldes aasta varasemaga küll kahanes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti – 2912 eurot hektari eest. Haritava maa tehingute arv ongi viimastel aastatel vähenenud, samal ajal on hind tõusnud, viimase viie aastaga ligikaudu 1000 euro võrra.

„Haritava maa hind kasvab jätkuvalt. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub, et müüakse järjest väiksemaid maatükke – 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda. Haritava maa turg on elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus,” ütleb Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Maa-ameti andmeil on kõige kallim põllumaa viljaka mullaga Jõgevamaal, kus hektari mediaanhind tõusis mullu 3406 €/ha. Odavaim on maa Hiiu ja Lääne maakonnas, alla 2000 €/ha.

Hektari mediaanhind oli 3800 eurot või enam Jõgevamaal Mustvee vallas (3850 €/ha), Tartumaal Nõo vallas (3849) ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas (mõlemas 3800).

Alla 2000 euro on makstud Hiiumaa vallas (1721 €/ha), Pärnu Lääneranna vallas (1800), Narva-Jõesuu linnas (1801), Lääne-Harju vallas (1929) ja Lääne-Nigula vallas (1947). Neis kõigis on varemgi odavamad hinnad olnud.

Enam kui pooled tehingud on tehtud maatükkidega, mille pindala on kuni seitse hektarit.

Rääkides mulla viljakusest, siis kõige enam on soetatud boniteediga alates 45 ehk viljaka mullaga maid, ka hektari mediaanhind on olnud sellistel põldudel kallim.

Boniteediga kuni 35 ehk vähem viljakate maadega on tehinguid üsna vähe (6,6%), mis on ootuspärane, kuna sealt suurt tulu loota pole.

Maa väärtust mõjutab seegi, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte, sest registreeringu olemasolu võimaldab taotleda toetusi.

Kolme viimase aasta tehingutest üle 90 protsendi on tehtud maatükkidega, mille pindala

on vähemalt 87 protsendi ulatuses PRIA põllumassiivide registris. Kui võrrelda maatükkide hindu selle alusel, kui suur osa on PRIA registris, siis on näha, et mida suurem osa on registreeritud, seda krõbedam on maatüki mediaanhind.

Maa-amet analüüsis viimase kolme aasta tehingute põhjal, kas juurdepääsu olemasolu on mõjutanud

haritava maa väärtust. Selgus, et kui maatükile on juurdepääs, on mediaanhind kallim.

Haritava maa ostjad on enamasti juriidilised isikud. Kui viimasel viiel aastal on enamik põllumaa müüjatest olnud eraisikud, siis 2016. aastast on märksa rohkem tehinguid, kus müüjaks on juriidiline isik. Viimasel kahel aastal on juriidilistest isikutest müüjate osa tõusnud 40 protsendi juurde.