Rallist ja ilmaennustusest – mina ja motosport

Jüri Kamenik on sellest aastast Fordi ja M-Spordi rallimeeskonna sünoptik. Foto: Erakogu

Maa Elu ilmatark Jüri Kamenik on selle aasta algusest ralli maailmameistrivõistlustel oma ilmatarkusega abiks M-Spordi meeskonnal ja selle esisõitjal Sebastian Ogieril, kes praegu kindlalt esikohta hoiab. Maa Elu palus Kamenikul kirjutada oma rollist ja tegemistest rallikarussellis.

2017. aasta lõppes tormiliselt, sest veetsin isiklikel põhjustel ühe detsembrinädala Suurbritannias ja seejärel aastalõpu Marokos. Mõlemad reisid ebaõnnestusid, kuid alla veel ei andnud.

Planeerisin 2018. aasta esimese poole juba vana aasta sees, mille hulka kuulus isikliku abistajana osalemine kogemusnõustajate baaskoolitusel. Siis äkki 3. jaanuaril võttis ühendust Hannes Tõnisson ja pakkus võimalust hakata Fordile (M-Sport) ilmaprognoosi tegema ehk hakata nende meeskonnale sünoptikuks, sest ta ise läks Ott Tänakuga Toyotasse, nii et Ford jäi sünoptikust ilma – oli vaja keegi leida.

Ootamatu pakkumine

Tõnisson oli paljude inimestega juba suhelnud, kuid silma jäi ilmselt minu blogi „Ilm ja inimesed” ja ta otsustas minu kasuks. Hannes tutvustas lühidalt, mida see kõik tähendab, mina lubasin proovida, kusjuures mõtlemisaega ei olnud – oli tulikiire, sest Monte Carlo etapp oli juba paari nädala pärast.

M-Spordi kontaktisik Iain Tullie andis samuti ülevaate. Alguses kinnitati, et enne aprilli kuhugi sõitma ei pea, prognoosid tuleb teha n-ö kodus, mis sobis minu plaanidega väga hästi. Aga üsna pea selgus, et Meteo France ei saada oma sünoptikut kohapeale ja 10. jaanuari paiku oli tarvis mul otsustada, kas saan minna – ja läksingi, kuigi see lõi kõik plaanid sassi. Samuti öeldi, et tee üks katseprognoos Monte testikaks 15. ja 16. jaanuaril (alles hiljem selgus, et tagasiside oli väga hea) ja seejärel tuli juba minna.

Leping sõlmitakse ametlikult küll konkreetseks hooajaks, aga koostöö on ilmselt pikem, sest ilmaprognoos ja -andmed on rallis üliolulised ja kui sünoptik saab vähegi tööga hakkama, siis kestab koostöö pikemalt.

Seega oodatakse äärmist paindlikkust, otsusekindlust ja enesekindlust, stressitaluvust ja kohanemisvõimet. Palkamisel tutvustati hooajaplaani, sh Bentley sarja, ja uuriti, kas saan kaasa teha kõikidel neil rallidel. Täpsemad ootused selgusid alles Montes.

Ootavad konkreetset infot

Meeskond soovib konkreetset, selget ja lühikest infot ehk näidisena saadud lohisevad kirjeldavad ilmaprognoosid ei sobinud: kui tavalises ilmaprognoosis on tüüpilised väljendid, et võib sadada, on võimalik see ja too, siis siin nii ei saa – tuleb kindlalt öelda, et sajab vihma või et on kuiv. Samas võib öelda tõenäosuse – näiteks vihma tõenäosus on 30−50%.

Lisaks tuli muuta prognoosi esitamiskuju (alles jäi Exceli tabel inseneridele ja tekstivorm meeskondadele, kusjuures prognoos tuleb alati anda nii pilvede, sademete, tuule, õhuniiskuse, õhutemperatuuri ja teepinna seisundi kohta, sh temperatuur) ja olla valmis ootamatuks ilmainfo andmiseks. Seega oodati koordineeritud ja täpset tööd, paindlikkust. Palju paremaks peetakse enesekindlat prognoosi isegi siis, kui see pole õige ehk ei tohiks jätta õhku rippuma võimalust: võib sadada, võib ka mitte sadada. Senine kogemus näitab, et igal rallil on oma ootused, nt Mehhiko rallil oli tähtis teada, kas tuule tugevus on üle 6 m/s või ei (tolmu hajumise kiirus, sest tegu on kruusaralliga), samas asfaldirallil on tähtis teepinna seisund, mille kirjeldamiseks on oma terminoloogia. Mõni näitaja, nagu teepinna temperatuur või sademed, on igal rallil samavõrd olulised ja prognoos tuleb anda olenemata ilmast, kuigi stabiilse ilma korral on tööd vähem, sest olud on päevast päeva sarnased.

Nädal enne etappi

Rallikalender on kogu hooaja kohta ette antud. Minu töö algab vähemalt nädal enne etappi, mis seisneb kohalike andmeallikatega tutvumises. Juba pühapäevaks tuleb anda üldine prognoos, sest rajaga tutvumine toimub nädala alguses, kolmapäevaks tuleb esitada täpsem prognoos, sh tabel prognoosandmetega inseneridele.

Kui ise kohapeal ei ole, siis on n-ö kodust tehes see üsna enda asi, kuidas aega leida, kuid ööpäevas vähemalt kaks korda tuleb prognoos saata – varahommikul ja õhtul (kõik on kohaliku aja järgi, nt Mehhikoga oli ajavahe 8 tundi). Sedasi kulub prognoosi tegemiseks 1–2 tundi (stabiilne ilm, kui pole sadu oodata), aga kui on vaja lisatäpsust, siis tuleb pidevalt olukorda jälgida (muutlik, sajune ilm).

Kohapeal on olukord teine: varahommikul 5–6 paiku tuleb liikuda telklinnakusse ja saata värske prognoos (hea kui vähemalt tund enne kiiruskatset või enne tiimi koosolekut) – kindlasti e-kirjana, aga vahetut suhtlemist on samuti, väga palju kasutatakse Whatsappi rakendust, et teateid ja infot vahetada. Seega võib öelda, et eri edastusviisid on läbi põimunud.

Seejärel tuleb iga kord enne kiiruskatset teha prognoosi uuendus ja teada anda, kui miski peaks muutuma (vajab pidevat monitoorimist, ilmameeskonnaga suhtlemist jne). Õhtuks tuleb taas kogu ülejäänud etapi kohta anda täielik prognoos.

Kõik vahendid käiku

Kasutada tuleb kõiki vahendeid alates ilmameeskonna kohapeal mõõdetavatest näitajast, oma silmast (millised pilved, kuidas taevaseis muutub) kuni radari- ja satelliitpiltideni välja. Senimaani ei ole satelliitpildi ruumilise katvusega suuri probleeme olnud, sest teatud aja tagant saab pildi kogu maailma kohta, kuid ajalise katvusega võib lugu kehvem olla, sest erinevalt radarist ei uuene igal pool maailmas satelliitpilt iga 15 kuni 30 min tagant.

Euroopas on kaugseire andmeid ja mudelite väljundeid lihtsam saada ja neid on rohkem, väljaspool Euroopat, nt Mehhikos oli sisuliselt vaid üks toimiv radar, samuti polnud andmeid nii palju võimalik hankida kui nt Prantsusmaal toimuvate etappide kohta. Seega töövahendid on kõik see, mis on kättesaadav, kuid vaatlusandmetest, ilmameeskonnast ja internetiühendusest ei saa üle ega ümber. Sama oluline on analüüsivõimekus, otsusekindlus ja keskendumisvõime.

Alati pole internetiühendust, mistõttu kohapeal ilma jälgimine, ilmameeskonnaga suhtlemine ja sünoptiku kõhutunne tulevad kasuks. Mõnikord on olukord eriti pingeline, kui pole aru saada, kas hakkab sadama ja kui kõvasti. Külmal ajal ja mägedes, nt Montes, on lisaks standardnäitajatele tarvis määrata külmumis-/lumepiiri kõrgus, mõnel teisel etapil on aga tähtsaim teepinna temperatuur (kuiva ilmaga, nt Korsikal) ja see, kas tuul suudab kruusateelt üles keerutada tolmu või rallist õhku paiskunud tolmu hajutada või ei (Mehhiko).

Huvilisi on palju

Kuna koostöö M-Spordiga äratas suurt tähelepanu ja viis oma ettevõtte Ilmainstituut OÜ loomiseni, siis koostööpakkumisi on palju: alates Tallinna Ettevõtlusametist kuni üldhariduskoolideni välja, sh tänavapuhastusettevõtted, Teede Tehnokeskus, vabariigi aastapäeva korraldajad, suusavõistluste korraldajad või teenindusasutused. Huvitavamad koostööprojektid on ilmateemalise lauamängu tegemine ja lühidokfilm äikesest.

Ilmaprognoos on peaaegu kõigis valdkondades tarvilik. Kahjuks on Eestis kaotatud agro- ja meremeteoroloogia osakonnad. Seega vastavat prognoosi ei pakuta ja teenus tuleks kas sisse osta või tellida Riigi Ilmateenistusest ja see on tasuline. Põllumeestele on ilm.ee hakanud pakkuma eriprognoose, kätte saab selle ilm.ee/agro. Viimastel aastatel on ilmateenistuses arendatud välja kodumaine teeilmamudel, kuid seda võrreldakse välismaistega.