Kas maaelu ilma toetusteta on võimalik?

Võrumaal asuva Kolotsi kitse- ja juustutalu peremees Mart Leibur leiab, et äri põllumajanduses allub samadele seaduspärasustele nagu kogu muu ettevõtluski.

FOTO: Erakogu

Linnainimesele tundub, et põllumees saab tänu Euroopa Liidu põllumajandustoetustele jõukaks, kuid tegelikult poleks meie põllumeestel ilma toetusteta võimalik oma toodetega konkurentsis püsida.

Toetusi võib pidada päästerõngaks, mis tagavad põllumehele sissetuleku neilgi aastatel, kui saak ebaõnnestub või vili jääb raskete ilmaolude tõttu koristamata.

Saab ka toetusteta

Kiitust vääriv on see, et Eestis leiab põllumehi, kes tuleksid üsna hästi toime, kui eurotoetusi ei makstaks või mingil põhjusel peaksid need vähenema.

Eesti riigiametnike sõnutsi on meie põllumeeste vastutus oma tegevuse eest suurem kui Euroopas, sest Eesti talunik saab vähem toetuste peale loota kui Hollandi või Hispaania põllumees. Ainult toetuste peale ei saa keegi tänapäeval püsivat ettevõtlust üles ehitada.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban toob esile, et toetuste osatähtsus põllumajandussektori sissetulekus on aastati erinev. 2017. aastal moodustasid toetused Eesti põllumajandussektori sissetulekutest viiendiku, kuid peamine tulu saadakse siiski toodangu müügist. Toetustel on oluline osa stabiilsuse tagamisel, kuna sissetulekute kõikumist võivad põhjustada muu hulgas ebasoodsad ilmastikutingimused ja turuhinna langus.

Samal ajal on Gorbani sõnul toetustel siiski Eestis väga tähtis roll. „Otsetoetused kui sissetulekutoetused on ka üks riskijuhtimise vahenditest, millel on oluline osa tootmise säilimisel juhtudel, kui turult saadav tulu ei kata tehtud kulutusi. Nii praegusel kui ka tulevasel Euroopa Liidu finantsperioodil peaksid toetused teatud tasemel turutõrgete puhul põllumajandustootjatele sissetuleku tagama,ˮ selgitab ta.

„Peale selle on terve rida toetusi, mille kaudu tellime ühiskonnana põllumehe käest erinevaid avalikke hüvesid, mille osutamisega kaasneva saamata jäänud tulu või lisakulu põllumehele kompenseerime,ˮ selgitab Marko Gorban.

Milleks Eestis raha taotletakse?

Kuna ELis on põllumajandustoetused eelnevate reformide käigus valdavalt tootmissuunast lahti seotud, ei maksta konkreetse kultuuri kasvatamise eest. „Seega makstakse otsetoetusi vastavalt toetusõiguslikele hektaritele, olenemata sellest, mida kasvatakse, v.a tootmisega seotud piimalehma kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus,ˮ loetleb Gorban.

Üleminekutoetusi makstakse aga tema jutu järgi vastavalt määratud toetusõigustele. Siia alla ei käi taotlemise aasta loomade arvu alusel makstav ute ja ammlehma kasvatamise üleminekutoetus. „2017. aastal määrati kokku otsetoetusi 123 miljonit eurot ja üleminekutoetusi 19,2 miljonit eurot. 2018. aastal on otsetoetusteks ette nähtud 133,9 miljonit eurot ja üleminekutoetusteks 18,4 miljonit eurot,ˮ lisab Marko Gorban.

Väiketalunikel on toetust saada raske

Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv ütleb Maa Elule, et enamik nende piirkonna tootjatest ja töötlejatest kasutab maapõhiseid pindalatoetusi ja vähesel määral nn pakutavaid investeeringutoetusi.

Tema sõnade kohaselt ei saa aga suurtootjat ja väiketalunikku võrrelda. „Enda praktikast tean, et mõni ettevõtja on ehitanud oma ettevõtluse toetustele üles. Nende eluiga ei saa pikk olla. Tegelik ja tõsine maamees püüab rahahulka arvestamata ellu jääda igal aastal ja selge on: kui on võimalus, kasutab ta selle ära. Kuigi väiketalunikel on väga raske toetuste pingereas saajate hulka jõuda,ˮ tõdeb Marika Parv.

Tuntud tegijatest väärib märkimist Võrumaa Kolotsi talu, kes Võrumaa Talupidajate Liidu andmetel ei ole kasutanud eriti toetusi.

Kui aga toetusi poleks, oleks põllumehe elu Eestis väga raske ja kohaliku toodangu hind palju kõrgem. „Eesti asub turgudest kaugel ja veohind on kallis. Regionaalpoliitiliselt on ju oluline, et kagunurgaski elaksid maaettevõtjad ja toodaksid kohalikku toiduainet. See annab ju inimestele võimaluse siinkandis elada ja teenida oma perele elatist. Suits on korstnas ja pered on toidetud ja kaetud,ˮ toonitab Marika Parv.

Kui mingil põhjusel peaks tekkima olukord, et toetused vähenevad või kaovad, siis Marika Parv usub, et Eestis jääksid kindlasti ellu piimatootjad, kui hind on vähegi normaalne. „Piim on esmane toiduaine, milleta ei saa. Ise marjakasvatajana saan aru, et kui minu marjade kõrval ei oleks leti peal nii palju Poola ja Leedu marja, siis saaksin ka oma marjad müüdud.ˮ

Eeskuju: Kolotsi kitse- ja juustutalu toetustele ei looda

Mart Leibur, Kolotsi kitse- ja juustutalu peremees:

Kolotsi kitse- ja juustutalu loomisest peale on väiketalu pidamine olnud meile äri nagu iga teine. Me ei leia, et äri põllumajanduses alluks mingitele täiesti teistele seaduspärasustele erinevalt muust tööstusest või teenindusettevõtlusest.

Toetusi saime oma äri algfaasis, praegused regulaarsed toetused (mahetoetus, ühtne pindalatoetus jm) moodustavad aga meie sissetulekust tühise, alla kolmeprotsendise osa.

Edu saladus

Kolotsi talu on oma tegevuses talitanud järgmiste põhimõtete alusel:

  • arendada tooteid, mis on stabiilse ja hea kvaliteediga, erilised ehk siis algupärased, seega unikaalsed ja mida saaks müüa kõrge hinnaga. Iga aasta tuleme välja kahe algupärase uue juustuga. Sel aastal on meil kaualaagerdunud kitsejuust „Kolotsi kuninganna Merleˮ ning pikantne lehmapiimajuust „Kolotsi punane pikantneˮ;
  • tarnime otse kliendile, vältides seega kulusid, näiteks jaekaupluste vahendustasu ning suur turundus- ja reklaamikulu;
  • kasv on olnud pigem aeglane ja orgaaniline, toetudes omavahenditele, mitte aga laenukapitalile;
  • planeerimine on konservatiivne ja „halbade aegadeˮ tarvis on meil alati reserv.

Kui toetused peaksid vähenema või sootuks kaduma, siis Kolotsi talu tegevusele ja väljavaadetele on selle mõju olematu ning mingeid ümberkorraldusi teha pole tarvis. Meie tegevus ja planeerimine on pankadest ja riigiabist sõltumatu ning alati pigem konservatiivne.

Kolotsi talu nõuanne

Kes alustab väiketalu pidamist, võiks võimalikud toetused oma finantsplaanidest välja jätta.

Kes juba tegutseb ja keda toetuste vähenemine kõvasti mõjutab, siis abi võib olla lisandväärtuse tõstmisest, tarneahela reformimisest või ehk midagi meie põhimõtete valikust.

KOMMENTAAR

PRIA: „Kõige arvukamalt on Eestis pindalatoetuste taotlejaidˮ

Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja:

Kõige arvukamalt on Eestis pindalatoetuste taotlejaid, kelle hulgas on nii eraisikuid kui ka FIEsid, äriettevõtteid ja mitmesuguseid ühendusi.  

Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja rohestamise toetus kokku moodustasid üle kolmandiku 2017. aastal makstud kogusummast. ÜPT on n-ö baastoetus, mida taotlevad kõik pindala- ja keskkonnatoetuste soovijad – nii need, kes ainult hooldavad rohumaid, kui ka need, kes kasvatavad mitmesuguseid kultuure ja taotlevad peale ÜPT samal maal ka teisi hektaripõhiseid toetusi.

2018. aasta kohta sellist statistikat veel ei ole: aasta alles algas ning pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvooru pole veel olnud. Seda aga saab küll öelda, et pindala- ja loomatoetuste summa moodustab igal aastal väljamaksetest kõige suurema osa.

Eesti maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete arv kasvab

Eestis elab ja tegutseb maapiirkonnas peaaegu kolmandik Eesti elanikkonnast ja ettevõtetest.

Aastatel 2008–2017 suurenes maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete arv 1,7 korda.

2008. aastal oli maapiirkonnas 31 ettevõtet 1000 elaniku kohta.

2017. aastal oli näitaja 55 ettevõtet 1000 elaniku kohta.

Kokku elab maapiirkonnas umbes 30% koguhõives osalejatest, s.o 200 000 inimest – neist poolel on põhitöökoht maapiirkonnas.

Põllumajanduslike investeeringumeetmete raames on toetuse saajate tegevusalade lõikes käesoleval perioodil enim toetusi määratud järgnevatele tegevusaladele:

  • teraviljakasvatus (üle 29 miljoni euro, üle 390 rahuldatud taotluse)
  • piimatootmine (üle 23 miljoni euro, üle 140 rahuldatud taotluse)
  • aiandus, sh mesindus (üle 18 miljoni euro, üle 690 rahuldatud taotluse)
  • lihaveisekasvatus (üle 16 miljoni euro, üle 260 rahuldatud taotluse).

Andmed: Maaeluministeerium

Tagasi üles