Ahvenapüügi kontroll: lähenevaid inspektoreid märgates lastakse kala kähku vette tagasi

Pilt on illustratiivne

FOTO: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Talvisel püügihooajal Pärnu lahel ja Peipsi suurjärvel kontrollitud kalurite päevased ahvenasaagid jäid lubatud 15 kilo piiresse, välja arvatud üks juhtum Pärnu lahel. Küll aga tuvastati arvukalt muid kalapüügirikkumisi, teatas Keskkonnainspektsioon.

«Selletalvised ahvenasaagid Pärnu lahel olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, sest kala oli vähe ja see võis ka olla põhjuseks, et kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud,» märkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts.

Pärnu lahel kontrollisid inspektorid kokku 936 kalastajat, sealhulgas 862 harrastuspüüdjat ning 74 kutselist kalurit. Tuvastati 62 õiguserikkumist, millest 54 panid toime harrastuskalastajad ja kaheksa kutselised kalurid.

Probleemiks alamõõduliste kalade püük

Levinumaks õiguserikkumiseks oli püügiõiguse eest ettenähtud tasu maksmata jätmine ja alamõõduliste kalade püük. «Kõiki alamõõdulise kala püügi juhtumeid ei õnnestunud tõenäoliselt tuvastada, sest Pärnu lahel järelevalvet teinud inspektorite sõnul oli üsna sageli juhtumeid, kus nende lähenedes hakkasid kalastajad püütud kalu jääaukudesse tagasi heitma. Võib arvata, et tegu oli alamõõduliste kaladega,» selgitas Parts.

Samuti esines korduvalt olukordi, kus kalastajad, saanud teada käimasolevast reidist, heitsid kotid püütud alamõõduliste kaladega jääle ning tulid rannikule ainult mõõdulise kalaga. Inspektorid leidsid ranniku lähedalt jäält 10 kalastajate poolt sinna jäetud kotti kalaga.

Viiendik rikkumisi väliskalastajate arvel

Harrastuspüügiga seonduvate rikkumiste tuvastamisel piirdus Keskkonnainspektsioon 25 juhul isiku suulise hoiatamisega, 29 juhul alustati väärteomenetlust. Ligikaudu 20 protsenti harrastajatega seonduvatest õiguserikkumistest pandi toime väljastpoolt Eestit tulnud kalastajate poolt.

74 kontrollitud kutselisest kalurist kaheksa puhul tuvastati õiguserikkumine. Levinumaks õiguserikkumiseks oli rannapüügipäeviku täitmisega seonduvate nõuete rikkumine.

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kuke sõnul olid Peipsi järvel talvised jääolud head, mis võimaldas nii kutselistel kaluritel kui ka harrastajatel aktiivselt kala püüda.

Peipsi suurjärvel kontrolliti selle aasta esimese kolme kuuga 341 harrastuspüügiga tegelenud isikut, väärteomenetlusi alustati 17 korral.

«Harrastuspüügi kontrollimisel avastatud probleemid olid seotud püügiõiguse puudumisega ning kalastuskaardiga võrgupüügil tähistuse ja märgistuse nõuetest mitte kinnipidamisega ja püügivahenditele kehtestatud vahekauguste rikkumistega. Ahvenapüügile kehtestatud kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud,»  täpsustas Kukk.

«Kutselisi kalureid kontrollisime 344 korral ja alustasime 19 väärteomenetlust. Kutselise püügi puhul võib peamiste rikkumistena välja tuua silmasuuruste nõuete rikkumised, lubatud püügivahendite arvu ületamised ning eksimused püügikoguste deklareerimisel,» lisas Kukk.

Tagasi üles