:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
/nginx/o/2018/04/17/7792775t1h3f89.jpg)
Pärast talve möödumist ning lume- ja libedustõrje töödega ühele poole saamist seisab teehooldajatel kevadel ees ühe mahukama tööna kruusateede tolmutõrje tegemine, vahendas Kai Simson Maanteeametist.
Algab riiklik tolmutõrje ligi tuhandel kilomeetril kruusateel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tolmutõrjega parandatakse suurema liiklusega kruusateede ääres elavate inimeste elutingimusi, et möödasõitvate autode rataste alt ülespaiskuv tolm ei rikuks inimeste aiasaadusi, ei tungiks tuppa jne,» lausus Maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe. «Samas parandab tolmu vähenemine õhus ka nähtavust, seega liiklusohutus peaks paranema.»
Kui libedustõrjeks kasutatav kemikaal on naatriumkloriid, siis kruusateede tolmutõrjel kasutatakse peamiselt kaltsiumkloriidi. Tolmutõrje põhimõte seisneb kaltsiumkloriidi hügroskoopsusel ehk võimel imeda niiskust. Enne tolmutõrje tegemist täiendatakse kruusakihti vajadusel uue kruusmaterjaliga. Kaltsiumkloriid, kas granuleeritud kujul või vesilahusena, segatakse sisse pealmisse kruusakihti. Tolmutõrje tehakse tavaliselt aprillis, siis kui kruusatee pind on veel niiske.
Tehtavate tolmutõrje tööde mahud on aasta aastalt kasvanud. Sel aastal tehakse tolmutõrjet veidi üle tuhandel kilomeetril riigiteedel, mis on üle viiendiku kogu riigi kruusateede võrgust.