Mesinik Maire Valtin: visad Eesti mesinikud on loodusearmastajad

Mesinik Maire Valtin tööhoos Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eestis toimetab üle 40 000 kodustatud mesilasperet ligi 5000 mesiniku hoole all. Kuigi mesinduse praegune olukord pole väga kiita ei heida mesinikud lootust, rääkis Maire Valtin Eesti Mesinike Liidust.

Viimaste aastate pikale veninud talved on mesilasperedele tuska valmistanud. Mesilaspere talvitusperioodi lõpetava kevadise puhastuslennu aeg kipub jääma külmadele ja märgadele päevadele, ütles Valtin. Tänavuse aprilli keskpaigaks pole mõned pered veel puhastuslendu teinudki. Meelt selle tõttu ei heideta. Valtini meelest on Eesti mesinikud visa rahvas ning vaatamata rasketele aegadele ei heidata meelt ega peresid.

Paljud Eesti mesinikud on maa väiksuse tõttu hobikasvatajad, suuri tööstuslike tootjaid saab sõrmedel üles lugeda. Viimased kolm aastat on Valtini sõnul väga halvad olnud Eesti mesinduse jaoks. Nagu muugi põllumajandus sõltub mesinike tööpõld ilmast. Valtin ootab mesinikuna riigipoolseid toetusi ning panuseid. Põhjamaade mesinikena on siinkandis rohkem kulutusi. Pikad vihmased sügised ning ebastabiilsed talved sunnivad mesinikke kõvasti oma hoolealuseid söötma, rääkis Valtin.

«Mesinikud on üks vahva rahvas, ega nemad ei vingu,» lisas Valtin. Valtini sõnul on Eesti mesi väga kvaliteetne, sest meie maal asuvad looduslikud eriilmelised alad, milles leiduvad erinevad taimed rikastavad mesinike saaki. Erinevatest nektaritest valmistatud mesi on etem kui monokultuuride peal toitunud mesilaste oma.

Valtini sõnul on viimasel ajal turgudel liikunud tatramesi on uuema aja trend. Praegu viivad mesinikud küll oma peresid tatrapõldudele toituma kuid ilma tõttu kipub tatra õitsemise aegu olema kas liiga palav või just liiga jahe, Valtini sõnul on Leedus tatramesi palju levinum kui meil. Eestis on mesilindude põhiliseks toiduks ikka vaarikas, põdrakanep, Lõuna-Eestis ka võilill. Kuid üldiselt on võilillede õitsemise aeg Eestis kõigusoojaste mesilaste jaoks ikkagi liiga jahe.

Me kõik teame mett kui tervislikumat ja paremat alternatiivi taimsetele suhkrutele. Valtini sõnul suudab inimorganism mett paremini omandada ning see ei koorma sääraselt maksa kui taimedest pärinevad suhkrud. Kuna mesilane käib nektarit ja õietolmu korjamas ka paljude ravimtaimede peal siis nende omadused kanduvad läbi mee ka inimesele edasi, ütles Valtin.

Mesinikuametil on ka omad filosoofilised mõõtmed. Sarnaselt oma hoolealustele on mesinikud Valtini sõnul väga kollektiivne rahvas, kes on sõbralikud ning loodusearmastajad. Sõltub ju nende perede käekäik puhtast ning rikkumata keskkonnast. «Looduses toimetamine annab inimesele hingerahu,» ütles Valtin. Valtini sõnul on paljude hobimesinike töö alguse saanud rahuihalusest. Olles maale kolinud on aeda sattunud mõni sülem ning sealt mesilaste pidamine alanud.

Eesti mee kvaliteeti kahandab monokultuuride rohkus. Nii mee kui mesilaste jaoks on tähtis mitmekesine söök ning põllumaadel kipub söögilaud jääma üksluiseks, rääkis Valtin. «Mesilasel pole ka parkmetsast nii palju võtta,» ütles Valtin.

«Mesilane on keskkonnaindikaator,» sõnas Valtin. Tolmendajate putukate kadudes väheneb keskkondlik taimekooslus. «Kui mesilasel hakkab halb siis on see märk,» ütles Valtin.

«See on suur ökokatastroof kui mesiline ära kaob,» sõnas Valtin. Viimasel ajal Eesti mesindusega tegutsema hakanud inimesed on Valtini sõnul huvitatud mesilaste käekäigust ning soovivad selliseid sündmuste ahelaid ära hoida.

Kuid erinevate putuka- ja taimemürkidega teeb inimene mesilindudele ka palju kurja. «Aastate jooksul on surnud päris palju mesilasperesid ja just seetõttu, et keskkonnas on väärkasutatud taimekaitsevahendeid,» ütles Valtin.

Tulevat mesindusaastat Valtin ei julge ennustada. Kuid ta loodab paremat kui viimased kolm aastat on olnud. «Vaadates peresid on mesilased normaalselt talvitunud,» ütles Valtin. Korralik talvitumine on hea mesindusaasta pant.