Siiani jäid rabakännud turbatootmisel raba kõrvale suurtesse hunnikutesse. Nüüd ei lubata uusi hunnikuid aga üle kolme aasta hoida, sest pärast seda hakatakse neid käsitlema jäätmetena, millele peaks spetsiaalsed platsid ehitama. Aastate jooksul on olnud palju katsejaid, kes kändudega jõudu katsunud, kuid alla jäänud on. «Tootsi Turvas on nüüd sellega järje peale saanud. 2018. aastal oleme juba 20 000 kantmeetrit purustanud,» rääkis Talur.
Lisaks jäätmestaatusele on vanad kännuhunnikud ka olulised tulekolded, mis põlema süttides ohustavad kogu raba. «Seetõttu maandab masina soetamine ja kasutamine ka pingeid keskkonnainimestega,» rääkis Talur.
Kändude likvideerimise teema tõstatus eeskätt ressursikasutuse taustal, mis näeb ette, et kõikvõimalikud jäätmed tuleb heaperemehelikult ära kasutada. Seetõttu saigi Tootsi Turvas AS ka Keskonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) masina soetamiseks toetust. «Kusjuures, tegu oli üle pika aja esimese taotlusega, mille firma teinud on,» kõneles Talur rahulolevalt.
Rabakännud lähevad pärast purustamist valdavalt katlamajadesse kütmiseks ning hätta pole uus masin seni jäänud. «Üldiselt võtab kõik vastu,» kiitis Talur masinat. «Oleme vahepeal käinud ka puitaluseid purustamas. Väike nael ei tee midagi, magnet võtab kõik ära,» seletas Udo Talur.
Nõukogude ajast jäänud kännuhunnikuid peetakse sageli isegi paremaks, kui uusi. «Nad on kuivanud ja vihm on neilt turba maha pesnud, kuid ega see lihtne ei ole – sageli asuvad nad ligipääsmatutes kohtades ja sees on ka võõrkehi,» rääkis Talur.