Psüühiliste erivajadustega inimesed võivad teha head tööd

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Heiki, Indrek ja Üllar.

FOTO: Toomas Šalda

Mitukümmend vähenenud töövõimega või psüühiliste erivajadustega inimest Pärnumaa mitmest paigast käib iga päev tööl endise Pärnu leivatehase territooriumil ruume rentivas sotsiaalses ettevõttes Solve et Coagula.

„Väga paljude psüühikahäiretega inimeste jaoks ongi suur probleem just aja mõtestatud sisustamine. Meie ettevõttesse jõuavad nad Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa kaudu, siin selgitame välja nende võimed ja otsime jõukohased ohutud tööülesanded. Tegevusetuse asemel saavad nad tegevuse ja teenivad töövõimetuspensionile lisa,” ütleb enne sotsiaalsele ettevõtlusele pühendumist Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskust juhtinud Indrek Linnuste. Erivajadustega inimestega iga päev koos olles veendus ta, et üks toimivamaid teraapilisi lahendusi on nende jaoks töö. Osaühingu nimigi tuleneb otseselt sellest. „Solve et Coagula tähendab lihtsustatult tõlkides probleemi algosakesteni lahti võtmist ehk analüüsi ja lahendamist.”

Tööd leida pole lihtne

Solve et Coagulas tehakse paljusid töid ja pakutakse teenuseid. Seni on esikohal olnud lihtsamate puidust esemete valmistamine. Spetsiifilisemaid oskusi vajava töö teeb ära juhendaja, ettevõtte kliendid ehk erivajadustega töötajad täidavad lihtsamaid ülesandeid. Kolm aastat aktiivselt tegutsenud osaühingu juhi jaoks ongi kõige keerulisem olnud sobivate toodete väljamõtlemine ja teenustele tellijate leidmine, aga õnnestumisi on järjest enam. „Näiteks üks restoran tellis meilt söögiriistahoidikud, mis koosnevad mitmest detailist: üks töötaja tegi valmis ühe osa, teine teise, kolmas kolmanda, kuues pani need kokku, kaheksas lihvis ja üheksas tõmbas linaõliga üle. Tellija jäi väga rahule. Õllesangasid ehk puidust kuuspakke oleme teinud. Siidri- ja õllemeistreid tuleb aina juurde, miks mitte tellida meilt ehedad puidust ainulaadsed pakendid. Meie ettevõttele annaks kindlasti stabiilsust juurde allhanketöö, millest sobivaimad on rutiinsed lihtsamad tegevused. Oleme valmis pakendama, lihvima, viimistlema ja tootma puidust detaile näiteks mööblitööstustele,” kutsub Linnuste ettevõtjaid koostööle.

Tööde ja tellimuste otsimisel kasutatakse kõiki võimalusi. „Berliini Eesti majas on praegu Pärnu kuu. Saatsime sinna oma tooted, vahest tekib kellelgi mõte meilt allhanget tellida. Püüame teistega koos käia messidel, et oma võimalusi pakkuda.”

Tänu hiljuti ostetud CNC-puidufreespingile ollakse suutelised valmistama märksa keerukamaid esemeid. „Oleme avatud ka praktikabaasina ning teinud koostööd Pärnu Kutsehariduskeskuse, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga.”

Puidutööle lisaks pakub Solve et Coagula haldus- ja heakorrateenust: objektide koristamine, puude ladumine, kolimine, aiatöö. Meeskond koos juhendajaga sõidab kohale ja teeb töö ära. „Miks ei võiks me teha lihtsamaid maatöid?” pakub Linnuste. Ka majutusasutustes oleks tema ettevõtte inimestest kindlasti kasu. „Kahjuks sageli kardetakse meie inimeste ebastabiilsust. Asjatult. Nad on ju spetsialistide juhendamisel ja me tunneme igaüht. Meie kaitstud töötamise programmis osaledes on nad üsna stabiilsed, tavaline rullnokk võib ühiskonnale palju ohtlikum olla. Kui keegi juhtubki näiteks puuduma, leiame kiiresti asendaja.”

Mõiste „sotsiaalne ettevõtlus” ütleb, et olulised on mõlemad pooled, sotsiaalne ja majanduslik. „Teenuste ja toodete müümine tähendab ju ikkagi ettevõtlust, aga ettevõtlus ei toimi veel paraku õlitatult. Liigume sinnapoole, et enda toodetud asju ja teenuseid rohkem müüa, aga seda ei saa teha ilma rahva, omavalitsuste ja riigi toetava suhtumiseta.”

Lisaks ettevõtetele võiks Linnuste hinnangul omavalitsustega koostöö ladusamalt sujuda. „Juba lähitulevikus tuleb neil psüühikahäiretega inimeste tegevuse ja tööhõivemurede lahendamisel senisest aktiivsemalt kaasa lüüa, seda enam, et riigi tasandil on vastu võetud kava, mille kohaselt paljud hooldekodud suletakse ja nende asukad suunatakse linnades kogukonnapõhistele teenustele. Seda nimetatakse deinstitutsionaliseerimiseks.”

Ostes toetad

Kuna tellitavaid töid-teenuseid pole piisavalt, et töötajate päevad sisuka tegevusega täita, toodetakse Solve et Coagulas üsna palju lattu ja pakutakse kaupa müügiks. „Viime poodidesse suure osa toodangust. Pärnu mittetulundusühingul Tulevik on käsitöökauplus SEGU 7 ja seal on meie kaup müügis, Tartu Lõunakeskuses on Maarjaküla pood, sinna oleme asju saatnud, pakume kaupa mitmes veebipoes. Kui keegi Maa Elu lugejatest tahaks meie valmistatud asju müüki võtta, palume lahkesti ühendust võtta. Müügikohtade omanikud võivad meilt konkreetseid asju küsida. Kui on näiteks mõni maapood, kus klientidel on puidust kaste või korve vms tarvis, küsige ja leiame lahenduse. Samuti üritame laatadel käia. Juba homme, 13. aprillil läheme Pärnu Kaubamajakasse laadale „Eriliselt erilisele”,” kirjeldab Linnuste ettevõtte argipäeva. „Mõni aeg tagasi osalesime sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku korraldatud müügipäevadel superministeeriumis ja riigikogus. Esimeses läks kenasti, Toompeal paraku mitte. Ministeeriumiametnikud ostsid meie kaupa ja olid rõõmsad, riigikogu liikmed seevastu kiitsid ja tegid sääred.”

Solve et Coagula ja teiste sarnaste sotsiaalsete ettevõtete üks ülesanne on valmistada oma kliente ette tööturule sisenemiseks. „Käime oma töötajatega ettevõtetes ekskursioonidel ja proovipäevadel, seal otsustatakse, kas meie inimene sobib. Üks naine just läks meilt ühe mööblifirma palgale. Aga suur osa meie klientidest ei ole täistööpäevaks võimelised. Neile on just paras veerand või poole kohaga lihtne töö asjatundja juhendamisel. Võib ju nõuda arengut, aga me ei saa näiteks raske sünnitraumaga inimest muuta spetsialistiks. Tuleb rahul olla sellega, et mõni jääbki käsitsi lihvijaks, aga temagi ei pea ju tegevusetult kodus istuma,” leiab Linnuste. Töökohti on tema ettevõttes just nii palju, kui Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet hankega tellivad. „Heameelt teeb, et koostöö ametnikega on järjest asjalikum, aga hankel peame osalema igal aastal ja siit tuleneb meie jaoks teatud ebakindlus. Kui hanget ei võidaks, ei saaks toetust ja see tähendab nii juhendajatele kui ka klientidele töökoha kaotust.”

Jutuga Solve et Coagula kui ettevõtte arengu juurde naastes saab Linnuste kinnitada, et kasv on olnud arvestatav. Korralikud tööriistad on olemas, CNC-puidufrees samuti, järgmisena on kavas laserpink osta. Kui alustati ühes Pärnu linnavalitsusele kuuluvas garaažis, siis nüüd on ruumi piisavalt. Kindlustunnet lisaks päris oma ruumide leidmine, midagi on juba silmapiiril.

Heiki (töötanud Solve et Coagulas ligi 3 aastat):

Meeldib teha erinevaid töid, üks lemmikuid on lihvimine. Puuokstest ja pudelikorkidest olen teinud kalasoomusekraabitsaid. Lõikelauad tulevad hästi välja. Mulle antud töödega saan hakkama. Kui olen nädala teinud ühte asja, siis on tore, kui saab vahelduseks midagi muud teha. Hea meel on, kui inimestele minu tehtud asjad meeldivad, aga osta võiksid nad rohkem. Tegin suure hulga kalasoomusekraabitsaid, mõned on ära ostetud, enamik seisab. Kuhugi mujale ma tööle ei tahaks minna, sest praegu saan vaba aega veeta päevakeskuses, kus õpin ka inglise keelt, mul on aega sporti teha, mängin korvpalli ja käin bowling’us. Tulen kaheksast tööle ja vabanen kaheteistkümnest. Olen siin väga rahul.

Üllar (töötanud Solve et Coagulas pisut üle aasta):

Varem olin põhiliselt töötu, siia sain tänu Indrekule, kes mulle päevakeskuses seda võimalust pakkus.

Algul anti mulle kergemaid ülesandeid, aga nüüd olen arenenud. Tahaks raskemaid töid ka teha, aga tervislikel põhjustel ei lubata. Mulle näidatakse, mida ja kuidas teha, ja saan hakkama küll. Ehitustöid oleme Heikiga koos teinud. (Indrek Linnuste lisab kõrvalt, et sageli kasutatakse siin töötavaid inimesi nende vabal ajal ära n-ö mustalt ja antakse neile tehtud töö eest pakk suitsu või pudel õlut. Solve et Coagulas on kõik seaduslik, makstakse maksud, arvestatakse inimeste tausta ja tervisega.) Tore, et on võimalus lisa teenida. Mida ma muidu peale hakkan, lähen riigikogu ette, panen telgi püsti ja nõuan raha? Kunagi käisin tööl, mul oli pere, naine, lapsed, aga siis hakkas kiiks külge tulema ja mis seal salata, olen palju lollusi teinud. Kurjaks ajavad inimesed, kes on ebaausalt raha taskud täis toppinud ja vaestele ei anna midagi. Vaatan Kanal 2 ja kõik on näha, kõigil on igasugused digividinad ja muidu palju raha. Inimene elab ühe korra ja igaüks tahab hästi elada. Valimas ma ei käi.

Indrek ütleb, et kui ei oska, siis küsi. Enne oli elu nii, et sain tööle ja siis lasti jälle lahti. Mis sa teed, kui tervis käest läheb? Omavahel saame siin nii ja naa läbi, juhendajad peavad ikka silma peal hoidma. Muidu kipume palju kisama. Kui seda tööd ei oleks, poleks kuskile minna. Käsi ja kast ja riigikogu ette kerjama …

Tagasi üles