Edukas pereettevõtte laieneb ääremaast hoolimata

Lauri Kõressaare sõnul on Tõntso Agros kiire tõusu nimel ära tehtud palju tööd. Foto: Maarius Suviste

Tõrva vallas Koorkülas tegutseb piimatootja Tõntso Agro OÜ, mis annab tööd 13 inimesele ning mida juhivad õde ja vend Triinu ja Lauri Kõressaar.

„Eks see natuke teistmoodi mudel on küll, et õega kahekesi juhime pereettevõtet,” tõdeb Lauri Kõressaar, kelle teine õde on pealinnas elav jurist.

„Juhuste kokkulangemine,” lisab Lauri, kuidas kiiresti areneva osaühingu Tõntso Agro juhtimine alguse sai. Talupidamise algusajad ulatuvad 1991. aastasse, kui isa Jaan hakkas talu pidama. „Triinuga väikesest peale paterdasime siin ringi ja tegime nii-öelda tööd. Kõik suved, kõik vabad hetked veetsime siin. Ükskord jõudis kätte aeg, mil vanemad said vanaks ega jaksanud enam talu pidada. Aga oli 60 lehma ja 100 hektarit haritavat maad. Koht on hingelähedaseks saanud, siin veetsime oma lapsepõlve, me ei tahtnud sellest loobuda ega maha müüa.”

Õde-venda pidasid aru, kuidas edasi minna. „Mõtlesime, et taotleme PRIAst toetust lauda ehituseks. Vaatame, kas saame – kui saame, ehitame lauda ja hakkame lüpsikarja pidama. Kui ei saa, tegeleme ainult teraviljaga. Saime. 2013. aastal sai laudakompleks valmis, sel talvel laiendus,” räägib Lauri Kõressaar ja teeb tabava võrdluse: „Kui siia tulime ja hakkasime tegutsema, siis oli see nööp ja nüüd hakkab pintsak ümber tekkima.”

Kas te emalt-isalt nõu küsite? „Eks me ikka aeg-ajalt arutame,” vastab poeg. „Nad mõlemad on pensionärid, isa käib nii palju abiks, kui saab ja jõuab. Aga ega nad väga ei sekku ega tule ütlema, et teed seda valesti või seda peaks teistmoodi tegema. Kõik otsused oleme Triinuga kahekesi langetanud.”

Lauri on lõpetanud Eesti Maaülikooli maaehituse (ehitusinseneriõpe) eriala, tal on magistrikraad. Triinu on Tartu Ülikoolist saadud doktorikraadiga bioinformaatik. Kaks päeva nädalas on ta tööl Tartu Ülikoolis bioinformaatika teadurina. Linnas tööl oli Triinu ka sel päeval, mil Maa Elu Tõntso Agrot külastas.

Tähelepanu põhisöödale

„Põhitöö on praegu hooaja ettevalmistamine,” ütleb Lauri Kõressaar märtsi lõpus. Edukas piimakarjakasvatuses on kõige olulisem kvaliteetne põhisööt. Suhteliselt kopsakat piimatoodangut saab ka vähem kvaliteetse põhisöödaga, kuid ilmselgelt pole see lehmade tervise mõttes kestlik.

Tänavu proovib Tõntso Agro esimest korda teravilja ja liblikõielise segu tervikkoristusena viljeleda. „Eestis paraku väga palju eri kultuure ja segusid tervikkoristuseks ei kasvatata ja asjakohast infot kuigivõrd ei ole. Seetõttu tuleb suhelda Inglismaa või Saksamaa kolleegidega,” tõdeb Lauri.

Nagu öeldud, on põllumajandusettevõtte jaoks väga tähtis põhisööda kvaliteet ja planeeritud põhisööda mahu saavutamine. „Mida vähem ostad juurde lisasöötasid, seda soodsam tuleb kokkuvõttes omahind. Meiesugusel on 60–70 protsenti kulutustest sööt. Seega iga euro, mida suudame kokku hoida, annab aasta lõpuks suure summa kokku,” kinnitab Kõressaar.

Tervikkoristuse katsetamise kasuks otsustasid nad seetõttu, et selles on palju proteiini, see on tärkliserikas ja aitab vähendada kontsentraatide osa söödas, eelkõige valgusööda osa. Nii hoiab kontsentraatidelt märkimisväärse summa kokku, lisaks on see lehma tervisele parem. Maha külvatakse veel raps, suvinisu, oder, kaer jms. „Rohumaasid on vaja palju rajada, sest ehitasime uue lauda ja kari suureneb,” märgib ettevõtja.

Põhikarjas on suure toodanguga 340 lüpsilehma, lisaks noorloomad, kokku on loomi üle 600. Plaan on karja suurendada. Haritavat maad on pisut alla 1000 hektari. Piimatoodang turustatakse Valio Eesti Võru Juustutööstusse, natuke müüakse Tõrva vallas tegutsevale juustutegijale.

Ääremaa ettevõtja mured

Rääkides pereettevõtte muredest, mainib noor ettevõtja, et neist kiviviske kaugusel on Läti piir – ühest nende põllu otsast on riigipiirini 50 meetrit. „Asume ääremaal, enamiku Eesti jaoks pärapõrgus,” muigab Lauri Kõressaar. Tema sõnul võiksid ääremaal tegutsevatel ettevõtetel olla maksusoodustused, see aitaks paremini toime tulla. „Asume keskustest kaugel. Transport sööb ääremaal tegutseva ettevõtja rahakoti väga õhukeseks. Transpordikulu on meil üüratu.”

Aga teed? „Need on auklikud. Teed on kindlasti üks murekoht,” kurdab Kõressaar, eriti keeruline on kevaditi lumesulamise aegu. „Samuti pole meie piirkonnas arvestatavat ühistransporti. Et inimesed saaksid tööl käia, peab igal töötajal olema auto. Ega väike pereettevõte jõua bussi käima panna. Nii et siin on kohti, kus riik saaks ja võiks appi tulla.”

Kuidas Tõntso Agrol tööjõuga lood on? „Praegu on meil väga tugev ja motiveeritud kollektiiv. Oleme aegade jooksul näinud kurja vaeva meeskonna komplekteerimisega,” mainib Kõressaar.

„Tööjõud on alati põllumajanduses nõrk ja valus koht,” lisab ta. „Põllumajandusele on nõukaajast jäänud paha maik, et traktoristid on joodikud ja lüpsjad on karjanaised. Tänapäeval sääraste töötajatega tööd teha ei saaks.”

Ettevõtja sõnul peavad põllumajandustöötajad olema laia teadmistebaasiga – kes laudas, peab natuke mõistma söötmise põhimõtteid, looma heaolu, veterinaariat ja muud. Näiteks lüpsjaamet nõuab lüpsisüsteemi, sealhulgas lüpsiplatsi haldamise oskust ning lehmade udaratervise ja tihti ka muude haiguste tundmist.

Traktoristki peab tänapäeval olema nupukas inimene. Masinad tuleb seadistada nii, et töö saaks ökonoomselt ja efektiivselt tehtud. „Inimene, kes tahab ennast tõestada ja on teadmishimuline,” ütleb ettevõtja, „on väga motiveeritud ja teab, et tegelikult on töö loomadega mitmetahuline ja huvitav.”

Ettevõttes on 13 töötajat vanuses 20–60.

Enamik töötajaid on Tõrva vallast, kolme erandiga. „Olude sunnil võtsime eelmise aasta septembris tööle ukrainlase. Vahepeal oleme veel kaks ukrainlast tööle võtnud. Nad on tublid noored mehed ja teevad põhiliselt igapäevaseid laudatöid: lüpsmine, söötmine, laudatööd,” loetleb Kõressaar. Tõntso Agro leidis ukrainlased töövahendusfirma abiga. Ettevõte tagab ukrainlastele elamiskoha, transpordi töö ja elukoha vahel ning töötasu.

President laudas

Lauri Kõressaar jutustab, et kui eelmise aasta kevadel otsisid nad hooajaks uusi inimesi, oli neid keeruline leida. Vaid üks töötaja, kes mullu kevadel nende juures tööd alustas, on siiani tööl. Ülejäänud on vanad olijad.

Sel kevadel oli aga nõnda, et nad ei jõudnud töökuulutustki üles panna, kui juba helistati ja küsiti, kas on tööd masinate peale.

Kas sellele võis kaasa aidata, et mullu detsembris külastas ettevõtet ja tegi laudas tiiru president Kersti Kaljulaid, kes kiitis noorte haritud ettevõtjate tegutsemistahet ja pealehakkamist? „Eks iga tunnustus ja kajastus, mis meedias on, aitab kaasa,” nõustub Lauri Kõressaar.

Ettevõtjana teab ta aga, et kogu aeg ei saa tööd teha – tuleb ka puhata. „Hooaeg on väga pingeline. Aga pärast võtan aja maha ja puhkan kusagil basseini ääres, isegi telefonikõnesid vastu ei võta. Absoluutselt ei tohi tööle mõelda, mõtted tuleb suunata mujale, et siis tagasi tulles oleks pea värske,” teab ta omast kogemusest ja soovitab ka teistele.

Aga praegu on hooaeg käes ning töömaraton algamas – puhkust pole põllumehe jaoks isegi veel silmapiiril näha.