Ornitoloogiaühing talunikele: hanede kevadine jaht on ebaeetiline ja kasutu

Ornitoloogiaühingu sõnul ei tohi kevadel, pesitsusperioodil, eetilistel kaalutlustel hanedele mingit jahti pidada Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Eesti ja Euroopa loodushoiu üks aluspõhimõtteid on, et paljunevaid ja paljunemiseks valmistuvaid loomi ei tapeta: nende pesi ei lõhuta ja neile ei peeta kevadel jahti, seisab Eesti Ornitoloogiaühingu teates.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab, et hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas ka kasutu tegevus. See rahuldab vaid kättemaksuhimu ning ei lahenda hanekahjustuste probleemi mittesurmavatest heidutusmeetoditest tõhusamalt.

Eestis kasutatakse hanede peletamiseks põldudelt mitmeid võtteid, mis linde ei surma, aga mille koosmõjus saab hanekahjusid ära hoida või oluliselt vähendada. Nendeks on erinevad nähtavad ja heli tekitavad (gaasipaugutid ja -püstolid) hirmutusvahendid, samuti keemilised vahendid, mis muudavad kultuurid hanedele mittesöödavaks, kuid on inimesele ohutud, väidab ühing.

«Põllumeeste murele kiiret ja lihtsat lahendust ei olegi, kasutada tuleb kõiki põldude kaitsmise viise peale kevadjahi,» ütles ühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole võimalik hanede asurkondade suurust ja seeläbi hanekahjustusi küttimise abil mõjutada kevad- ega sügisjahiga. Samuti puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et parvest paari hane tapmine oleks efektiivsem peletusmeede kui lindude hirmutamine peletushelidega. Kuivõrd mittesurmavad meetodid neid õigesti rakendades toimivad, ei ole hanede kevadine surmamine põhjendatud.

Oluline on märkida, et heidutusjahti saab Eestis juba praegu pidada sügisesel linnujahihooajal, kuid tänane jahipraktika, kus sügisel lastakse hanesid eelkõige märgaladel või peibutistega kõrrepõldudel, ainult suurendab kahjusid, sest linnud peletatakse põldudele, seisab ühingu teates.