Maa-amet: haritava maa hind jätkab kerkimist

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Odrapõld

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Täna avaldatud Maa-aameti haritava maa 2017. aasta turuülevaate kohaselt on haritava maa hind mullu korralikult tõusnud. Kuid langenud on see eest müügitehingute arv, tervelt 10,8 protsenti

«Haritava maa hind on jätkuvalt kasvutrendis. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub et müüakse järjest väiksemaid maatükke – 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda. Sealjuures haritava maa turg on elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus,» ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

FOTO: Maa-amet

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1 000 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3 406 eurot hektari eest) ning madalaim Hiiumaal (1 721 eurot hektari eest).

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2017. aastal 3 800 eurot või enam neljas omavalitsuses: Jõgevamaal Mustvee vallas 3 850 eurot, Tartumaal Nõo vallas 3 849 eurot ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas, mõlemas 3 800 eurot hektari eest.

Maad ostetakse-müüakse üle Eesti, kõige rohkem tehinguid sõlmiti Lääne-Virumaal, kuhu on koondunud ka kõige suurem osa haritava maana arvel olevast pinnast. Maa hinda mõjutab ennekõike maatüki pindala ning juurdepääsu olemasolu. Oma osa mängib ka kuivenduskraavide olemasolu. Mida suurem on müüdava maatüki pindala seda kõrgem on ka selle hektari hind. Rohkem tehinguid on tehtude väiksemate maatükkidega, seisab ülevaates.

Müüdud on ennekõike keskmiselt viljakamat pinda, mis ülevaates väljendub maatükkide boniteedina.

Keskmine tehinguhind on samuti kasvanud, kuna tehingute arv kahanes märgatavalt rohkem kui tehingute kogusumma. Võrreldes 2016. aastaga on keskmine hektari eest makstud summa kasvanud 4,3 protsenti.

Jättes kõrvale Peipsi ja Võrtsjärve pindalad moodustab kogu haritav maa Eesti pindalast umbes 30 protsenti. Notarite käest kogutud andmete põhjal vahetas mullu kaks protsenti haritavast maad omanikku. Viimaste aastate andmete põhja järeldab ülevaade, et rohkem tehinguid tehakse kas aasta ja hooaja lõpus või vahetult enne kevadist külviaega.

Maa-ameti ülevaates ei ole arvesse võetud kahest hektarist väiksemad maatükid. Nõnda pisikeste maatükkide harimine saab ameti hinnangul olla vaid mittetööstuslik, ainult ühe majapidamise tarbeks.

Tagasi üles