Teraviljakasvatuses üha rohkem digilahendusi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Teraviljafoorum tõi kokku sadakond teraviljakasvatajat.

FOTO: Kuido Saarpuu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum tõi kokku sadakond teraviljakasvatajat, kes arutlesid, kuidas digitaliseerimist teraviljasektoris senisest paremini ära kasutada.

Ühtsed lahendused

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus selgitas, et juba teist aastat on nad eemaldunud traditsioonilistest konverentsiteemadest, olgu selleks teraviljaturu tulevikuväljavaated või midagi muud. 2017. aastal käsitleti riskijuhtimistemaatikat (ajendatuna 2016. kehvast põllumajandusaastast), tänavu oli fookus digitaliseerimisel ja täppisviljelusel. „Täppisviljelus ja digitaliseerimine on aja nõue, sest tulemas on ühise põllumajanduspoliitika uus periood, kus teadlikumale, nutikamale ja paremale majandamisele pööratakse suurt tähelepanu. Teraviljaturul peabki iga ettevõtja kasumi teenimiseks oma tegevust täpsemalt planeerima, kuid tuleb arvestada ka keskkonnanõuetega, needki muutuvad üha rangemaks. Ilma ühtsete digitaalsete lahendusteta pole võimalik neid ülesandeid lahendada. Seda saab teha, kui põllumehel on ajakohased masinad, piisavalt andmeid ja programme, mis toimivad ühtse süsteemina,” arutles ta.

Madalad turuhinnad ja heitlikud ilmad on teraviljakasvatusettevõtteid pannud senisest enam tähelepanu pöörama kulude planeerimisele ja efektiivsusele.

Sõrmus oli seda meelt, et ka kõige edukamad ettevõtjad saaksid tööd muuta optimaalsemaks. „Põllumees peaks olema protsesside jälgija ja suunaja, mitte tegema tehnilist tööd või andmeid sisestama,” pakkus ta. „E-lahenduste (e-agronoom jms) kasutamine on osaliselt tahtmises, osaliselt aga võimalustes kinni. Eesti Maaülikoolis paar aastat tagasi tehtud uuringust tuli välja, et suuremate ja väiksemate põllumajandustootjate vahel teatav tehnoloogiline lõhe siiski valitseb. Tehnoloogiad, mis on suurematele paremini kättesaadavamad, on reeglina kulukamad, kuid teatud mastaabis ja suuruses tasuvad end ära.”

„Teraviljakasvatuses soovitakse digitaliseerimise abil saavutada uus kvaliteet. Kui vaatame tootmist kui tervikut ja kasutame digilahendusi, suudame loodusvarasid säästlikumalt kasutades märksa enam väärtust luua,” ütles põllumajanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.

„Meie põldudel töötavad väga moodsad masinad, kuid kahjuks ei kasutata täiel määral ära nende võimalusi. Samas on ainuüksi viimased vihmased sügised näidanud, kui tarvilik on tegevuse täpne planeerimine,” tõi välja põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Koolituseta ei saa

Ka Baltic Agro Machinery haakeseadmete tootejuht Kristjan Ruusamäe uskus, et meid ootab ees digitaliseerimine. „Üha rohkem uusi lahendusi integreeritakse traktorite baasvarustusse. Kui varem tuli tarkvajajupp või lisaseade juurde osta, siis tänapäeval on lahendus tihti juba traktori juhtmonitoris sees ja ootab suhteliselt väikese lisainvesteeringuga aktiveerimist,” selgitas ta. „Suundumus on üha targemate seadmete poole, just integratsiooni mõttes, et operaator ei peaks eri juhtmonitore kasutama, et haakeseadmed ühilduksid traktoriga lihtsamini. Masinatoojadki teevad andmestandardite ühildamiseks rohkem koostööd.”

Tihti lõppkasutajast põllumees masinate kõiki võimalusi aga ei kasuta, põhjuseks koolituse puudumine, müüja toe puudumine või midagi muud. „Oleme käinud läbi päris pika tee, kuid seda, et põllumees kasutab kõiki masinate baasvarustuses olevaid võimalusi, päris öelda ei saa,” nentis Ruusamäe.

Teraviljafoorumil rääkis Ruusamäe põllumajanduse tulevikust. „Rääkisin ühendatud põllumajandusest. Võiksime kunagi jõuda sinnamaale, et masinad ja põllud oleksid ühtses süsteemis ühendatud. Põllumees klikib arvutis mis tahes hetkel suvalise põllu peale ja näeb kohe saagipotentsiaali, tehtud kulusid, edasisi töösamme. Loomulikult on vaja, et aruandlus riigile toimiks automaatselt. Eesmärk on ju üks: luua ühine andmebaas põllumeestele paremate juhtimisotsuste tegemiseks. Et otsustama ei peaks kõhutunde või naabrimehe järgi.”

Arvutimaailm paelub noori

Tartu- ja Põlvamaal tegutsev teraviljakasvataja Rubert Saluoks osaühingust Viljatootja kõneles konverentsil, et e-lahendused muudavad küll põllumehe igapäevatööd, kuid ettevõtte planeerimise aluseks jääb ikka külvikord. „Külvikorraga pannakse paika ettevõtte tulevikuvõimalused. E-lahendused muudavad igapäevatöö kiiremaks ja mugavamaks ning tekitavad suuri andmebaase. Nii saab töötulemusi analüüsida ja kogemusest õppida. Mida aeg edasi, seda mugavamaks, täpsemaks ja targemaks on muutunud ka andmete töötlemine.”

„Tegeleme mahetootmisega ja läheme sel aastal üle täppisviljelusele. Orgaanilised väetised on kallimad kui tavaväetised, seega raiskamine maksaks meile veelgi valusamalt kätte. Muudame väetamise vajaduspõhiseks ja niivõrd täpseks, et külvikust pannakse väetist põllule 2 cm täpsusega, see ei lenda teele, kraaviserva või metsa.”

OÜ Viljatootja majandab vähem viljakatel maadel kui Eesti tervikuna. „Meie ettevõttel oli palju rendimaid ja rent oli keskmisest kallim. Meie ainus ellujäämisvõimalus oli olla efektiivsem ja tõhusam,” ütles ta.

Rubert Saluoks nõustub, et meie põllumees on uuendusmeelne. „E-lahenduste kasutuselevõtt sõltub tihtilugu põllumehe vanusest, nooremad on altimad neid proovima,” on ta tähele pannud. „E-lahendused muudavad põllumajandust efektiivsemaks ja nooremate jaoks kogu asja ka lahendamaks. Seovad ju need omavahel põllumajanduse ja arvutimaailma. Järjest rohkem toimub töö mobiiltelefoni, arvuti või traktori juhtpuldi taga.”

Kristjan Ruusamäe kinnitas samuti, et Eesti põllumees püüab uuendustega ikka kaasa minna. Küll kardetakse mõnikord tänapäevaste seadmete keerukust ja nende seadistamist. „Koolitus on väga tarvilik,” oli ta veendunud.

TERAVILJASEKTOR

Eesti teraviljasektor on alates Euroopa Liiduga liitumisest jõudsalt arenenud. PRIA andmetel oli 2017. aastal Eestis 4770 teraviljakasvatajat. Rohkem kui 100 hektaril kasvatati teravilja 894 ettevõttes, kelle kasutuses oli ligi 80% teravilja kogupinnast.

2017. aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 330 700 ha, kaunvilja 65 500 ha, rapsi- ja rüpsi 73 800 ha. Teravilja pind on aastaga vähenenud ligi 6%, kaunviljade ja rapsi pind aga suurenenud 18 ja 5%. Möödunud aastal ulatus teravilja kogusaak 1,3 miljoni tonnini, kaunviljasaak 75,3 tuhande tonnini ja rapsisaak 165,3 tuhande tonnini. Teravilja keskmine saagikus oli mullu 3967 kg/ha, mis on viimase viie aasta keskmisest 11% suurem. Kaunvilja keskmine saagikus jäi aga viie aasta keskmisele 44% alla, ulatudes mullu vaid 1149 kg/ha. Rapsisaak oli 2240 kg/ha, mida on viie aasta võrdluses ligi 6% rohkem. Möödunud aasta vihmased ilmad muutsid saagikoristuse väga keeruliseks ja kulukaks, kannatas ka saagi kvaliteet. Teravilja kokkuostuhinnad on alates 2012. aastast olnud languses.

Tagasi üles