Juuksed hoidsid karud tarudest eemal

Lembit Liin: „Lõpuks ometi saavad mesilased lahti kuue kuuga soolde kogunenud taagast ehk tühjendada soolt, mis meile, mesinikele, tähendab, et algab aktiivne haudeaeg.” Foto: Silvi Lukjanov

Kui mesilased tegid esimese kevadsooja ilmaga puhastuslendu, oli Koeru mesinik üsna elevil, sest tänu juuksekarvadele suutis ta karud tarudest eemale hoida ja nii on tal taas põhjust loota rohkelt elujõulisi külluslikku saaki koguvaid mesimumme.

Esimene soe kevadilm hakkas mesilasi tarust välja tooma. Koerus mesilasi pidava Lembit Liini rõõmul polnud piire. „Süda kohe põksus päris kõvasti. Lõpuks ometi saavad mesilased lahti kuue kuuga soolde kogunenud taagast ehk tühjendada soolt, mis meile, mesinikele, tähendab, et algab aktiivne haudeaeg,” seletab ta.

Pandivere kõrgustikul oli täna esimene soe ilm ja nüüd, kus mesilased said kehast prunni eest, läheb tarudes hoogsaks uute mesilaste tootmiseks.

Aastad pole vennad, nii oli tänavune esimene puhastuslend küll peaaegu kuu jagu hilisem, kuid mesilaste seisukohast pole sellel Liini sõnutsi mingit tähtsust. „Mesilased on sedavõrd loodusega kooskõlas, et alati rohkem valmis kui meie sõjalaevad. Nad saavad hakkama, eriti siis, kui sügisel oli mesinik hoolas ja andis neile piisavalt süüa. Need tulid kindlasti kevadesse ilusti välja. Minul tulid,” lisab ta.

Palju tähtsam mesilaste talvitumisest on Liini sõnutsi hoida talveunest ärkavad karud metsas talvituvatest tarudest eemal. Pika kogemusega mesinikuna on tal see viimastel aastatel õnnestunud eriti hästi. „Mul on tarudel peal mitmekordne kaitse. Dubleerimisest ei piisa, tuleb kaitsta kolme-neljakordselt ja paljuski on kaitsed avastatud katse ja eksituse meetodil,” kõneleb ta. Kiirelt on mees valmis avaldama kaitse, mida Liini meelest peaks tegema iga mesinik: jätma elektrikarjuse postid ja traadid sügisel korjamata. „Kolm nädalat tagasi panin karjustesse voolu sisse.”

Pisukese keelitamise-meelitamise peale on üle 30 aasta mesiniku ametit pidav Liin nõus avaldama veel ühe karutõrje, tema arust kõige tõhusama. „Parim karutõrje on mesinikel teha koostööd juuksuritega,” lausub ta. Ajakirjaniku hämmeldunud nägu nähes selgitab ta elavnenuna, et ükski juuksur ei peaks viskama ära ühtegi naiste ega meeste juukse- ning ka meeste habemekarvu. „Mesinikud võiksid need heal meelel viia oma mesilasgruppide ümber metsas. Nii paarikümne meetri kaugusele tarudest.”

Karu tunneb karvadelt inimese lõhna ja see on neile Liini teada päris hull lõhn. „Ei tea, kuidas küll juuksurid selles lõhnas hakkama saavad, aga karu hoiab inimkarvade lõhn tarudest eemal kohe väga-väga hästi,” kinnitab ta. „Minul on see toiminud õige mitu aastat ja päris hästi. Karu pole loll, tal on säilinud inimese suhtes päris korralik respekt.”

Nii soovitab Liin mesinikel juuksuritega hästi läbi saada kasvõi ainult karude pärast. „Muidu me kasvaksime ju päris karva. Mina küll!” silitab ta habet. „Nii käin meelsasti juuksuri juures ja võtan pärast kõik karvad kaasa. Kui hästi läheb, saan karupeletuseks kaasa veel teiste omasidki,” kiidab ta.

Kui karutõrjete kohta veel küsin, viib ta sujuvalt jutu mesilaste peale. Öeldes lihtsalt, et ega kõike saagi kohe rääkida. Natukesehaaval jäävat väärt teave paremini meelde.

Nii jutustab Liin hoopis, et nüüd jagub looduses mesilastele umbes kuu jagu veel sellist aega, kus nektari korjet väljast ei tule ehk mesilased süüa juurde ei saa, kuid esimese puhastuslennu järel algab hoogne haudumine ja see ei sõltu enam väljas olevast ilmast. „Mesilasema hakkab nüüd munema, elu läheb tarus aktiivsemaks ja kevadel kooruvad uue põlvkonna mesilased on neli korda tublimad kui üle talve elanud mesilased.” See tähendab, et kui üle talve elanud vana mesilane kasvatab üles ühe noore, siis kevadel kooruv noor mesilane pole pidanud kuus kuud tarus talvituma ja tänu sellele suudab kasvatada üles neli noort. Nii on Liinil taas põhjust loota rohkelt elujõulisi ja head saaki koguvaid mesilinde. Sellepärast ongi alanud mesilasema munemine mesinikele hästi oluline. „Uus mesilane tuleb munadest juba kolme nädala pärast ja siis on aprilli lõpp ning loodus ka valmis andma uut saaki,” täpsustab ta.

Talvitunud tarudest avanevast pildist toob Liin välja veel sedagi, et kõhulahtisust polnud peaaegu üheski peres ja tänavu polnud ka niiskushallitust. Ka söödavaru oli tal kõigis peredes olemas. „Ainus, mida nüüd mesinikel on vaja jälgida, on pere asukoht kärgedel. Kui pere on liiga ühes seinas ja söök teises seinas, siis peaks tõstma söödakärgi haudme lähedale. See oleks esimene asi, mida tarude juures teha,” soovitab ta.

Rääkimata sellest, et hingega mesinikul on elementaarne, et ta aitab talle raha teenival mesilinnul puhastada tarud talve jooksul surnud mesilastest. Sellega ei pea mesilased ometi vaeva nägema.