Halo on sageli ilmamuutuse kuulutaja

Foto: Elmo Riig

Viimasel ajal on üpris palju nähtud halosid. Pole ka ime, sest kevad on üks selgema ilmaga aegu, sest aastases käigus on pilvisuse miinimum mais ja juunis (üldpilvisus 5,4–6,2 palli, madalpilvisus 2,6–4,3 palli). Nii võib helgematel hetkedel, eriti kui algamas on järgnevus, jälgida põnevat nähtust – halo.

Haloks nimetatakse optilisi atmosfäärinähtusi, mille on tinginud valguse murdumine jääkristallides või peegeldumine neilt. Kitsamalt mõistetakse halo all 22kraadist ehk väikest halo või harva tekkivat 46kraadist haloringi päikese- või kuuketta ümber. Oluline on asjaolu, et halo tekib valguse ja jääkristallide, mitte veetilkade vahel nagu vikerkaare, glooria või näiteks tara puhul.

Paljud halod on värvilised, mille põhjuseks on dispersioon. See tähendab, et valguse murdumisnäitaja oleneb lainepikkusest, kusjuures rohkem kalduvad esialgsest suunast kõrvale lühemad lainepikkused ehk sinine valgus. Värvilisi halosid kiputakse mõnikord segi ajama vikerkaarega. Pidagem silmas, et vikerkaar tekib valguse peegeldumisel või murdumisel veepiiskades, tavaliselt siis, kui päike paistab vihmakardinale või udumüürile; halo on aga seotud jääkristallidega.

Mõni halovorm, näiteks valgussammas, on siiski ka valge või valgusallikaga sama värvi. Sel juhul valguskiired ei murdu, vaid peegelduvad jääkristallide pinnalt ning halovorm omandabki valgusallika värvuse. Selle alusel võib halod jagada kahte suurde rühma: need, mis tekivad nii valguse murdumisel kui ka peegeldumisel, ja need, mille on põhjustanud vaid valguse peegeldumine.

Keerukuse järgi saab jagada lihthalodeks ja liit- ehk multihalodeks. Sagedasemad on lihthalod (korraga näha üks halovorm), kuid vahel tekib kaks või rohkem halovormi korraga – multihalo.

Tavalisim on 22kraadine halovorm. Nagu nimetuski ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või (kui on sobivad tingimused, siis) ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Kuna jääkristallis oleneb täpne vähim kaldumisnurk valguse lainepikkusest, ilmnevadki spektrivärvused, nii et halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Üsna sageli on haloringil näha ka eba- ehk valepäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.

Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.”  Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline.

Marju Kuudi laul tuleks ümber teha (hiljem laulis seda "ringi laulu" ka Marju Länik). Mõned halovormid võivad näidata ilmamuutusi, näiteks 22-kraadine halo ja ebapäikesed on tüüpilised kiudkihtpilvede korral, viimased aga ilmuvad enne fronte, madalrõhkkondi (tsükloneid) ja madalrõhulohke – oodata võib pilvisuse tihenemist ja sademeid. Sagedasemad on halode vaatemängud just enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Seega võib oodata ilma soojenemist ööpäeva või kahe vältel, mis on ka praegusel juhul nii.

Klimatoloog Ain Kallis: "Selline nähtus tähendab, et lähenemas on soe front. Seega on vale see, mida laulis Marju Kuut, et ring ümber kahvatu kuu, läheb külmaks, mis muud. Tegelikult läheb ikka soojaks, mis muud. Selle laulu võiks küll ümber teha.“

Pärast nädala alguse lumetormi, mis tõi kuni 20 cm lund, on ilm muutunud kevadisemaks. Kuigi 4. aprilli hommikul oli veel kohati –10 °C, läks päevaga ilm oluliselt soojemaks ja juba täna (5. aprillil) võib sooja olla kuni 15 kraadi, on isegi äikeseoht. Vaatamata alanud kevadele ei saa veel mõningaid talvemärke (lumesadusid ja kohati alla 0 °C) veel välistada, kuid pikemat külma ei paista, nagu juhtus mullu.