Nutikas ader pöörab põllukamara nöörsirgelt ringi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kverneland 2500S teeb tänu satelliitjuhtimisele sirge künnivao, ilma et inimene selle pärast pead murdma peaks.

FOTO: Dotnuva Baltic, Kverneland

Kvernelandi insenerid konstrueerisid uudse adratüübi, mida juhitakse Isobus-liidese abil traktori kabiinis asuval puutetundlikul ekraanil. Ader sai tunamullu tiitli aasta masin 2016.

Kverneland 2500S i-Plough nime all turule tulnud uue põlvkonna atra juhitakse Isobus-süsteemi kaudu: adra reguleerimiseks ei ole vaja traktori kabiinist välja tulla, kõik toimub monitori vahendusel elektrohüdrauliliselt. Adra juhtimise võtab enda peale Isobusiga ühenduv GPS-süsteem, mis hoolitseb selle eest, et ader teeb alati sirge vao, sõltumata sellest, milline on mullastik või kui looklevalt traktor ise sõidab.

Kuna traktorite võimsus ja töö tegemise kiirus on aja jooksul suurenenud, on ka ader selle järgi ümber disainitud. Kõikidel atradel on automaatne kivikaitse. Kui vedada pöördatra haakes toetatuna tugirattale, siis tänu pöördpeal olevale liigendile järgneb ader traktorile just nagu üheteljeline haagis.

Kuigi hinnalt n-ö tavaatradest mõnevõrra kallim, teeb Kvernelandi ise vagu seadva adra täpsem ja kvaliteetsem kündmine hinnavahe kasutaja jaoks tasa. Need, kes juba proovinud, pole kiidusõnadega kitsid. Jõelähtme vallas teravilja kasvatav osaühingu Maldra juhataja Ahti Treier ütleb, et kündis Kvernelandi nutiadraga eelmisel sügisel paarisaja hektari ringis. Ta kinnitab, et GPS-juhtimine on tõhus abi seniste kõverate põldude n-ö sirgemaks kündmisel.

Treier toob esile ka vannased, mis on seni kasutusel olnud adra omast kümme sentimeetrit kõrgemal. See tagab, et märga ja söötis maad on lihtsam künda ja ummistusoht on väiksem.

„Ega see hinnavahe teiste atradega nüüd mitmekordne ka ei ole ja künni kvaliteet on ka midagi väärt,” märgib Treier.

Lisaks täpsele künnile võimaldab ader põldu kaardistada ning kogu protsessi arvutist juhtida ja jälgida. Transpordiasendist tööolukorda sätib ader ennast kiiresti, traktorijuhil pole sellega mingit pusimist, kõike saab kabiinist juhtida.

Põllumehed hindavad uut Kvernelandi ka keskmisest keerulisemates oludes, näiteks nendes, mis eelmisel aastal agrofirmadele kaela sadasid. Vihma tõttu pehmeks muutunud põldudel nutiadra künnikvaliteet suuremat ei kannata. Aga kui põld on juba sedavõrd pehme, et traktorit ei kanna, siis ei sõltu töö enam ainuüksi adrast ja tuleb oodata kuivemat ilma.

Kverneland 2500S i-Plough on pantenteeritud künnitehnoloogia, mistõttu teised adratootjad seda praegu veel kopeerida ei saa. Samas on oma Isobus-liidesega ühilduv süsteem olemas ka näiteks Pöttingeril ja Lemkenil.

Paljud põllumehed on hakanud kündmisest kui siiski intensiivsemat laadi mullaharimisest loobuma ja kasutavad vaid mullakobesteid ja randaale. Sellegi poolest on jäänud alles arvestatav kildkond põllumehi, kes leiab, et vähemalt paari-kolme aasta järel vajavad Eestimaa põllud siiski ka kündmist.

Eestis levinuimad adrad:

•          Överum – OÜ Maskin Grupp (Peetri Talutehnika), AS Tatoli

•          Agrolux RT/S – AS A.Tammel

•          Gregoire Besson – AS Tatoli

•          Pöttingeri Servo Nova ja Servo Plus Nova – OÜ Agriland

•          Lemken – AS Konekesko Eesti

•          Kverneland – AS Dotnuva Baltic

Allikas: Maa Elu

Tagasi üles