Rootsi ja Soome omavalitsused loodavad biosöele

Soome biosöe töötoas osalejad. Foto: Erakogu

Rootsi ja Soome omavalitsused loodavad biosöest abi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Eeskujuks on Stockholmi biosöe projekt, oma vabrikud on püsti ka mitmes talus.

Stockholmi linn on maailmas teerajaja, kes on alustanud Stockholmi biosöe projekti, mille abil nad plaanivad 2040. aastaks kogu linna süsinikunegatiivseks muuta. Teisedki Põhjamaade linnad on mõttest tuld võtnud ja näiteks Helsingi on seadnud eesmärgiks juba 2035. aasta. Loomulikult kasutatakse selliste suurte eesmärkide saavutamiseks paljusid viise, mis seotud transpordisektori ja kaugküttega, kuid biosöelgi on ühe tõhusaima süsinikusidumise meetodina, mida inimkond tunneb, oma roll. Just biosöe kasutamine haljastuses on see, mis asjatundjad Stockholmi õppima kutsub.

Biosöe kasutamine linnades ja ka Rootsis biosütt tootvates taludes põhineb lihtsal ideel: aiandusjäätmed viiakse linna veepuhastusjaama lähedal asuvasse kogumispunkti, kus need kaalutakse ja vastu võetakse. Seal jäätmed hakitakse ja toodetakse biosöeks. Biosütt kasutatakse Stockholmis linnahaljastuses puude istutamisel koos graniitkillustikuga juba peaaegu kümme aastat suurepäraste tulemustega. Stockholmi peahaljastaja Björn Embrén on viimase kümne aasta jooksul ostnud kokku kogu biosöe, mida turult saada on, ükskord koguni 20 veokikoormat sadade kilomeetrite kaugusest Mikkelist.

Viimased neli aastat on ta oodatud esineja haljastusmessidel ja muudel biosütt tutvustavatel üritustel, viimati Jyväskylä rohepäevade seminaril selle aasta veebruaris. Haljastusjäätmete vastu saab neid toonud linnakodanik või linnahaljastus vastu teatud koguse biosütt, mida Stockholmi rohealadel mullaparandamiseks kasutada. Björn Embréni selgitust mööda on haljastuses suurim probleem pideva muruniitmise ja muu tallamise tõttu tekkiv pinnase tihenemine. Killustikuga segatud biosüsi aga ei tihene ja suurte sadude ajal aitab ka sadevett koguda.

2014. aastal võitis Stockholm maineka võistluse Bloomberg Philanthropies’ Mayors Challenge, oli üks viiest võitjalinnast 155 konkurendi seas ja sai Stockholmi biosöe projekti algatamiseks miljoni dollari suuruse stardikapitali. 2017. aasta märtsis saadi esimene biosöetehas käima ja 2018. aasta lõpuks plaanitakse käivitada neli järgmist.

2014. aastal võitis Stockholm maineka võistluse Bloomberg Philanthropies’ Mayors Challenge, oli üks viiest võitjalinnast 155 konkurendi seas ja sai Stockholmi biosöe projekti algatamiseks miljoni dollari suuruse stardikapitali. 2017. aasta märtsis saadi esimene biosöetehas käima ja 2018. aasta lõpuks plaanitakse käivitada neli järgmist.

2020. aastaks plaanib Stockholm toota juba 7000 tonni biosütt ja seeläbi siduda 25 200 tonni CO₂ (vastab umbes 3500 auto emissioonile). Üle 100 linna või organisatsiooni üle maailma on juba Stockholmi biosöe projekti koordinaatori Mattias Gustafssoniga ühendust võtnud ja matkijate töö kergendamiseks on Stockholm välja andnud juhised, kuidas iga omavalitsus saab ise oma biosöe projekti käivitada. Lisaks on Stockholm vaid mõned kuud tagasi avaldanud biosöe kasutamisjuhised linnahaljastuses, käsiraamatu (praegu vaid rootsi keeles) saab alla laadida aadressilt http://www.stockholm.se/trad.

Helsingi Ülikooli töörühm AgriChar korraldas 2016. aasta lõpul kolmanda Soome biosöe seminari ja kutsus sinna ka kõikide Eesti hansalinnade esindajad Stockholmi kogemusi kuulama. Kahjuks oli see Eesti omavalitsuste jaoks veel liiga uus teema ja osalejaid ei tulnud, kuid mitme Soome linna esindajad olid kohal. Nüüd, 2018. aasta alguses on kõigis Soome suuremates linnades oma biosöe pilootprojekt käimas, näiteks Helsingi, Lahti, Turu, Jyväskylä, Tampere ja Vantaa. Rootsi linnadest on suuremaid biosöe katsetusi käimas veel Trelleborgis, Lundis, Malmös ja Helsingborgis. Võib arvata, et kui Soome ja Rootsi katsetused veel mõne aasta edenevad, tekib ka Eesti omavalitsustes kasvõi partnerlinnade kaudu huvi.

Biosüsi on lisaks linnahaljastusele kasutusel kasvuhoonetes, näiteks oli kõikide „Soome aiandustoote 2018” finaali jõudnud toodete koostises rohkem või vähem biosütt sees. Võidu napsas aga Eestis toodetud biosütt kasutav Biolani istutusmuld (Biolanin istutusmulta). Biolan plaanib mõne aasta pärast aga vähemalt Soome turu jaoks vajaliku biosöe toota ise oma uute seadmetega Soomes. Biolani uus tehas oleks RPK Hiili Oy, Carbofex Oy, Pajupojat Oy järel juba neljas suurem biosöetehas Soomes (Rootsis on vähemalt viis tehast, kolm neist taludes) ja järjekordne verstapost üha aktiivsemaks muutuvas biosöe tootmises Põhjamaades.

Biolan võõrustas 28. märtsil oma Eura peakontoris ka järjekordset Soome Biosöe Seltsi korraldatavat biosöe töötuba, kuhu lisaks Soome asjatundjatele ja huvilistele olid end registreerinud ka mitmete Eesti, Läti ning Venemaa firmade esindajad. Pärast ülevaate saamist biosöe hetkeseisust (ainuüksi 2018. aasta esimese kolme kuuga on avaldatud pea 1100 biosöe-alast teaduspublikatsiooni) ja uutest põnevatest projektidest tutvuti ka tootmisega, kus selle aasta aiandustoodet valmistatakse ja pakendatakse. Soome Biosöe Seltsi kodulehelt on võimalik vaadata avalikuks jagamiseks mõeldud versioone. Kõik huvilised on oodatud detsembri alguses Helsingis toimuvale biosöe teadusseminarile. Lisainfot saab aadressilt https://www.suomenbiohiili.info/fba-workshops.html.

Biosüsi, puusüsi või grillsüsi?

Kõik kolm on keemilistelt omadustelt sarnased (hapnikuvaeses keskkonnas kuumutatud biomass), põhiline erinevus seisneb kasutusvaldkonnas.

Biosüsi on rahvusvaheliselt tunnustatud terminina (nt nii Euroopa Biosöe Sertifikaadi (EBC) kui ka Rahvusvahelise Biosöe Liikumise (IBI) järgi) kasutuses süsinikurikka materjali kohta, mida kasutatakse viisil, mis ei võimalda fotosünteesi abil seotud süsiniku kiiret vabanemist tagasi atmosfääri.

Torrefitseerimisel või grillsöe valmistamisel on peaeesmärk aga söe kasutamine energia saamiseks. Seega pole Jõgevamaale Vägarile planeeritav torrefitseerimistehas klassikalises mõttes biosöetehas, vaid pigem puusöe- või TOP-pelletitehas.

Mullaparandamiseks sobivad kõige paremini biosöed, mis on toitainetega laetud (nt Kon-Tiki igamehe-seadmetega tehtavad) ja mis võtavad arvesse kasvatatavat taime ja mullatüüpi. Biosütel, nagu ka väetistel, on sõltuvalt toorainest ja tootmistemperatuurist vägagi erinevaid omadusi, mis on seotud süsiniku stabiilsuse, lupjamismõju ja toitainete kandmisega, samuti poorsuse ja eripinnaga.