Kapteni talus kasutatakse kõiki võimalusi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pärnumaal Lindil, otse mere kaldal tegutseva Kapteni talu perenaine Haidi Väljas ja peremees Toomas Väljas avavad mõne kuu pärast suvekohviku, kus aukohal on mõistagi kalaroad.

FOTO: Toomas Šalda

Kalakrõpsud, värske filee, poolfabrikaadid ja väikefestivalidel toitlustamine – see on Kapteni talu pererahva argipäev. Sel suvel oodatakse huvilisi oma koju, merest vaid mõne meetri kaugusel avatavasse suvekohvikusse.

Pärnumaal Lindil Kapteni talu pidav perekond Väljas hakkas neli aastat tagasi ise kala töötlema, et saada oma töö eest õiglasemat tasu. „Toomas on elupõline kalur ja enda tarbeks kuivatasime kala varemgi, aga kui tulid toidukuivatid, hakkasime fileed nendes kuivatama. Esialgu piirdusime oma pere ja sõpradega, põhiosa püütud kalast viisime jätkuvalt kokkuostu, aga kuna kala kokkuostuhind oli odav, otsustasime proovida kalakrõpsu ka müügiks teha. Sujuvalt jõudsime OTTini (võrgustik otse tootjalt tarbijale), praegu on meie kalakrõpsud saadaval ka Pärnu ja Tartu taluturul, Viljandi talutoidu aidas ja Tallinnas Kalaarsenali poes,” tutvustab perefirma tegemisi Haidi Väljas.

Kalakrõpsust ahvenašnitslini

Kapteni talu ehk osaühingu Bastet esimene müüki läinud toode oli ahvenakrõps. „Kõik kalad proovisime ära, praegugi on sortimendis peale ahvena veel vimma-, kiisa- ja kohakrõpsud, neist kõige nõutumad on kiisk ja ahven. Vimmal jäävad luud natuke tunda, sest see on rasvasem, kuivab teisiti ja jääb pisut muredam. Ahven ja kiisk kuivavad täiesti krõpsuks. Koha on muidugi väga hea, kuid on kallim, mistõttu seda ostetakse vähem,” selgitab peremees Toomas. Tema püütud kalast läheb kuivatusse siiski vaid osa, just nii palju, et paras varu oleks ees. „Jälgime kala hinda – kui kala on kallis, ei tasu seda kuivatada, vaid müüa muul kujul. Kui hind on madalseisus, tasub kuivatada,” teab perenaine Haidi. Toomase sõnul on nad kuivatanud isegi ümarmudilat ja ega sel meie mere uustulnukal väga viga olegi, aga kiisk ja ahven on ikkagi paremad, mudil maitseb harjumatult magusalt. Samas on neid, kes kiidavad.

Kalakrõpsu tootmine pole lihtne, eriti kiisa puhul. „Kiisk on nii väike, et fileerimisega on tükk tegu. Kahekümnest kilost saab viis kilo fileed ja kahekümne kilo fileerimiseks kulub ühel inimesel neli tundi. Viiest kilost fileest saab omakorda ühe kilo krõpsu. See seletab, miks kiisakrõpsu viiekümnegrammine pakend maksab OTTi turul neli eurot ja viiskümmend senti. Tundub kallis, aga kes kalast ja selle töötlemisest midagi teab, mõistab, et hind on igati õigustatud. „Tegelikult oleme krõpsuhinnaga täpselt piiri peal, vähem küsides ei tasu selle tootmine ära, ent hinda tõsta ei saa, sest siis ei jõutaks osta. Ainuüksi müügikoha tasu on kolmandik letihinnast. Kui kõike ise teeme ning oma tööd ja ajakulu ei arvesta, jääme kasumisse, aga kui võtaks palgalise, oleks miinuses. Need, kes ostavad, on rahul. Kui krõpsu kiputakse ikka rohkem pidama õllekõrvaseks, siis tegelikult armastavad kalakrõpsu hoopis lapsed, kuna see ei ole liialt soolane,” jutustavad Haidi ja Toomas.

Uusi tooteid kogu aeg

Kui võrrelda Kapteni talu toodangut kaupluste tavakaubaga, on eelised värskus, säilitusainete puudumine ja tegelikult ka hind, sest näiteks filee on tänu mitme vahendaja puudumisele soodsam. „Mõnel meie omatootel polegi turul analoogi, näiteks kalakotletitainas või kalašnitsel poolfabrikaadina, mida keegi teine ei valmista. Vimma äkilist te ka poest osta ei saa. Kuivatatud kalatooted on küll paljudes kohtades müügil, aga päris sellist nagu meil ei ole,” kinnitab perenaine. Poes pakutakse koos nahaga ja pigem vinnutatud kui kuivatatud kala, mis ei ole nii kuiv kui Kapteni talu kuivatatud kalafilee.

Kapteni talu sortimendis on umbes viisteist toodet, millega turul käiakse ja mida saab Facebooki, telefoni või e-posti kaudu koju või pakiautomaati tellida. „Talvel telliti isegi kalašnitsleid pakiautomaatidesse,” on Haidi rahul. Peale krõpsude kuulusid eelmisel nädalal Väljaste müüginimekirja mitme kalaliigi fileed, marineeritud ja konserveeritud tooted, kalašnitsel, kalakotletitainas ja kiisk tainas. Valik muutub pererahva sõnul pidevalt. „Lihtsalt peab erinevaid tooteid pakkuma, sest klient tahab vaheldust. Alatasa leiutame midagi uut, muidu kaoks ostjaskond. Palju sõltub hooajast: kui praegu on koha rohkem, siis kevadel ja sügisel ahvenat ja kiiska. Üsna nõutud on kalašnitslid ja kalakotletitainas. Nõukogude aja koolisöökla vastumeelsust tekitavatest kalakotlettidest on asi kaugel, aga seda halli ja haisvat toodet veel mäletatakse. Kalakotletitainal on kindel ostjaskond, kes eelistab seda šnitslile, lapsevanemad tahavad seda ise koos lastega vormida ja pannile panna. Hästi vahva on, et just lastele meie tooted maitsevad. Teeme kõike nii värskest kalast, šnitslit ja kotletitainast ahvenast, et inimesed on vahel imestanud, miks praadimise ajal lõhna ei eraldu. Kliendid on väga teadlikud ja hoolivad sellest, mida nende toit sisaldab. Tähtis on teada, et tegu on oma mere kalaga. Kui öeldakse, et tuleb süüa seda, mis on pärit viiekümne kilomeetri raadiusest, siis meie puhul see just nii on. Kõik kalas sisalduvad väärtuslikud ained on säilinud, krõpsus lausa kontsentreeritud kujul. Sa ei söö iial viite kala järjest, aga kümne kuivatatud fileega pole mingit probleemi.”

Ettevõtliku perekonna tööpäevade ja -nädalate pikkus sõltub sellest, kui palju kala parasjagu liigub. Praegu on vähe rahulikum aeg, aga juba mõne nädala pärast läheb väga kiireks: algab räimehooaeg ning siis lõpeb töö õhtupimedas. Kahest lapsest koosnev pisiperegi on vahel vanematele abiks.

Kohvik mere kaldal

Ettevõtlik perekond tegeleb ka toitlustamisega. „Juba kahel aastal oleme avatud talude päeva ja maaturismi avatud uste päeva raames avanud uksed kohvikuna. Eelmisel aastal käis siit ainuüksi avatud talude päeval läbi umbes kuussada inimest. Sel suvel avame kodukohviku, mis on juunist augustini lahti teisipäevast pühapäevani. Inimesed saavad tulla ja otse mere ääres meie kalaroogi proovida. Kalapraed, grillitud kala, suitsukala, äkilise võileivad, ahvena- ja kohapirukad jms on väga hästi vastu võetud. Kindlasti ei puudu ka magus. Kohvikuhoone on olemas, ilusa ilmaga saab õues merd ja päikest nautida. Praegu töötame menüüd välja. Lastele on paat-mängumaja ja suur liivakast selle ümber, kindlasti mõtleme neile veel  tegevusi välja. Pakume paadisõitu ja plaanime vesirataste hankimist,” avab Haidi lähituleviku plaane.

Tegelikult on toitlustamine Kapteni talu rahva jaoks ammugi tuttav, sest mitu head aastat on oma roogi ja tooteid pakutud väiksematel rannafestivalidel: Räimefest, Meie Küla Pidu, avatud kalasadamate päev, hapukurgifestival. „Kutsutakse palju, aga igale poole ei jõua. Tallinnasse enam ei kipu, seal pole meil eriti hästi läinud, eelistame väiksemaid maa- ja merelähedasi üritusi. Hiljuti käisime koos Liivi Lahe Kalanduskoguga turismimessil, seal läks küll väga hästi,” on perenaisel hea meel.

Küsimusele, et kas nad vahel ka puhkavad, vastavad Väljased, et jaanuaris ikka puhkavad. Siis on kala vähem ja nemad saavad aja maha võtta.

Tagasi üles