Hirm muutuste ees sunnib metsa müüma

Viimasel ajal teeb metsaomanikele muret pead tõstev roheaktivism ning eelseisvate Riigikogu valimiste eel valijatele meeldida üritavad poliitikud, kes toetavad arvamust liialt suurest raiemahust. Foto: Arvo Meeks

Üha teravamalt kõlav kriitika metsa majandajate vastu tekitab erametsaomanikes hirmu tuleviku suhtes ja järjest enam neist otsustab oma metsa maha müüa.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse esimees Harry Pütsepp ütleb, et metsaspetsialisti ja piirkondliku ühistu esindajana on tal valus lugeda poliitikute seisukohti, et metsaomaniku tegevust tuleks veelgi piirata.

„Vooremaa Metsaühistu peamiselt väikemetsaomanikest koosnev liikmeskond majandab oma metsa märksa tagasihoidlikumalt, kui seadus lubab. Täiendavate piirangute hirm paneb metsaomanikke oma metsi pigem müüma kui ise majandama,” lausub Pütsepp.

Erametsaliidu esimees Mikk Link tõdeb, et metsamüük juba käib ja probleemi, et ostjaid ei leiduks, kindlasti pole. Ostjad on ootel: nii kohalikud kui ka välismaised.

„Viimasel ajal teeb metsaomanikele muret pead tõstev roheaktivism ning eelseisvate Riigikogu valimiste eel valijatele meeldida üritavad poliitikud, kes toetavad arvamust liialt suurest raiemahust,” sõnab Link. „Näib, et on hakatud oma valimiskampaaniat ehitama selle peale, kui suur see raiemaht olema peab. See on tõsine hoiatus, mis võibki lõppeda sellega, et raiemahte vähendatakse ja seda poliitilise otsuse tõttu, mitte majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.”

Jutud võimalike piirangute seadmisest tekitavad metsaomanikes hirmu, et nendegi mets võib piirangute alla minna ja seega vara väärtus langeda. Selle ohu ennetamiseks tundub paljudele parim lahendus oma maa müüki panna nüüd, mil see on veel hinnas.

„Hirmu õhutamisega annab riik maamüügile hoogu juurde. Erametsaliidu arvates on see väga halb tendents,” rõhutab Link. „See ääretult suur väärtus, et Eestis on praegu veel palju väikemetsaomanikke.”

Erametsaomanikke riivavad jutud metsaomanike rahaahnusest. „Väikemetsaomanikud on kindlasti olnud lahjemad raiujad kui juriidilised isikud. Nad ei torma kohe raiuma, kui mets küpsuse saavutab, vaid teevad seda pigem siis, kui perel raha vaja,” seletab Link.

Veel üks märk metsaomanike seas valitsevast ebakindlusest: ainuüksi viimase kolme kuuga on Eesti Erametsaliidu katuse alla lisandunud üle tuhande liikme. Varasematel aastatel on uusi liitujaid olnud poole tuhande juures.

Liitujad tunnevad, et nende huve riivatakse ja soovivad kaitset. „Praegu on selgelt näha, et ühiskonnas toimuv väga häirib metsaomanikke,” sõnab Link. „Kahjuks kasutatakse ka poliitikas järjest enam äärmuslikke loosungeid ja omandiõigust jalge alla trampivat tooni. Metsaühistud liituvad erametsaliiduga, kuid metsaomanikele soovitaks omakorda liituda kohalike ühistutega, sest siis oleme veelgi tugevamad – meie kellegi huvi pole lasta end viia olukorda, kus populistid hakkavad dikteerima, mida metsaomanik metsas teha võib. Mida rohkem meid koondunud on, seda raskem on meist loosungitega üle sõita.”

Miks on hea, et metsad ei müüdaks kokkuostjatele, vaid oleks jätkuvalt palju metsaomanikke? Link usub, et see on julgeoleku küsimus, et maa kuuluks paljudele inimestele, mitte kolmele-neljale suurele ettevõttele. Oluline on ka, et inimestel püsiks side maaga. Kel on oma mets, kes on lastega käinud uut metsa istutamas, on kõige parem peremees keskkonnakaitselisest aspektist. „Roheaktivistid püüavad jätta muljet, et metsaomanikud on pahad ärimehed, kes tahavad teha vaid lageraiet, kuid väikemetsaomanik vaatab hoopis teise pilguga. Tema jaoks on lageraie võõras teema,” kinnitab Link.

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaühistud. Erametsaliidu eesmärk on kaitsta ja esindada metsaomanike huve, et tagada omanike tegevusvabadus metsade kestlikul, säästlikul ja tulutooval majandamisel. Praegu kuulub Eesti Erametsaliitu 22 metsaühistut, kellel on 7300 metsaomanikust liiget ja liikmete omandis on 370 000 hektarit metsamaad.