Käitumisökoloog: enamasti lendavad linnud külma kevade korral tagasi lõunasse

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Sageli juhtub, et pärast esimest kevadist soojamaiku saabub veel lühike intensiivne külmalaine, mis ärritab nii pikast talvest räsitud inimesi, kui ka siia pesitsusootuses naasvaid rändlinde. Tartu Ülikooli lindude käitumisökoloogia doktorant Killu Timm rääkis, et enamasti pöörduvad linnud sellisel juhul korraks tagasi, kuid on ka neid, kes kahjuks siin surevad.

Erinev ei ole olnud ka see aasta - kevadel saabunud linnud leidsid eest lumise maa ja külma ilma ning pöördusid tagasi lõuna poole, kust varsti taas naasevad. «Teevad niiöelda pendelrännet. Kui lumi ära sulab, tulevad jälle tagasi,» rääkis Killu Timm. «Paratamatult on ka neid, kellel enam pika rände tõttu tagasi lendamiseks energiat ei jätku. Nii juhtub, et osa neist saab ikka hukka,» rääkis Timm.

Otsivad lumevaba ala

«Ühe variandina leiavad linnud sageli süüa kuskilt teepervelt, linnadest või mõnelt muult lumevabalt alalt,» kõneles Timm. «Seetõttu tuleb sellel ajal autoga liigeldes eriti tähelepanelik olla ja vajadusel kiirust vähendada, et anda lindudele võimalus ära lendamiseks. Lähenev auto tekitab paanikat ja segadust ning lind võib valida põgenemiseks vale suuna,» selgitas ta.

Üldiselt linnud üleliigset energiat ei kuluta ning liiguvad sinna, kus on esimene võimalus toituda. «Eriti oluline on see nendele lindudele, kes toituvad rohkem putukatest. Kui on külm, siis putukad ei liigu ja kui maa on lumine, siis ei leia neid lihtsalt üles,» selgitas Killu Timm. «Seemnetoidulistel on lihtsam, kuskilt ikka midagi leiab,» lisas ta.

Kevadel kogetud külma tõttu ei lükka linnud järgmise aasta rännet edasi, vaid peavad plaane pigem lähteriigi ilma alusel. «Kui rände lähteriigis on läinud soojemaks, siis on selge, et targem on liikuda põhja poole. Linnud püüavad end kohandada parasjagu olemaoleva ilmastikuga,» selgitas Timm. «Võib juhtuda ka nii, et meie piirkonna külmemate ilmade tõttu peatuvad nad kauem kuskil Kesk-Euroopas, kuid seal on pesitsuskohad juba täis ning edasi tulevad nad ikka põhja poole. Laululindudeta me küll ei jää,» rääkis Timm.

Inimene aidaku minimaalselt

«Kui inimene tunneb, et ta tahaks nüüd hirmsamoodi aidata, siis võib ta lihtsalt lund ära lükata, et lind saaks murule ligi ja ise ennast toita,» kõneles Timm. Külmunud linde ei soovita ökoloog tuppa tuua. «Sellises seisus pole enam midagi teha,» selgitas ta.

Toitmisel tasub meeles pidada, et tuleb järjepidev olla. Kui ükskord süüa panna, siis tuleb seda ka järgmine kord teha. «Lind õpib kiiresti ära, et siit saab süüa. Kui läheb soojaks, tasub toitmine lõpetada,» rääkis Timm. «Kui on tõesti tahtmine veel abiks olla, siis võib anda seemneid, kaerahelbeid või muid rasvarikkaid toiduaineid. Midagi liigile omast,» lisas ta.