Lahtiselt jooksvad koerad võivad hülgepoegadele liiga teha

Vaatamata kaisukaru välimusele on hülgepojad siiski kiskjad, kes võivad enesekaitseks hambad käiku lasta ja halvemal juhul inimesel koguni näpu otsast hammustada.

FOTO: Toomas Huik

Looduses on kätte jõudnud aeg, mil hülgepojad lahkuvad oma sünnipaikadest ja hakkavad iseseisvalt toitu otsima. Ehkki inimesele võivad hülgepojad abituna tunduda, saavad nad enamasti ise hästi hakkama ning vaatamata imearmsale välimusele, ei tohi neid loomakesi katsuma minna.

„Massiliselt pole hülgepojad tänavu inimestele silma jäänud ja meile on teada antud vaid ühest pojast, keda arvati hädas olevat,”, ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) Põhja-Eesti regioonijuht Katrin Lehtveer. „Hülgepojad võivad abi vaja rahvarohketes randades ja seda eelkõige inimese enda eest. Näiteks suuremad koerad võivad hülgepoegi pureda ja seetõttu palume koeraomanikel oma lemmikud rannikualadel kindlasti rihma otsas hoida.”

Kindlasti palutakse teada anda aga sellistest hülgepoegadest, kes sõidetee poole ukerdavad või tiheasustusalal segadust tekitavad. Ise looma teisaldama hakata pole soovitav, sest hülgepojad on ohtlikud.

„Hülgepojad on kiskjad, kes kasutavad oma teravaid hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil vaatamata hädisele olekule piisavalt ja halvemal juhul võivad nad ka näpu otsast hammustada,” manitseb ELLi juhatuse liige Kadri Võrel. „Lisaks raskele traumale võib hülge hammustusest sattuda inimese organismi selline bakter, mille ravi on äärmiselt keerukas ja vaevanõudev.”

Läänemere regioonis on hüljeste poegimisperiood veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilogrammi ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes kolme nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuuselt.

Tiheasustusalale sattunud või nähtavate puremisjälgedega hülgepoegadest palutakse teada anda eestimaa loomakaitse liidu infotelefonile 53 230 230, keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313 või häirekeskuse hädaabinumbrile 112.

Loe ka neid

Tagasi üles