Milliseid hooneid hakkab puudutama liginullenergia nõue?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Viljandis valminud liginullenergiaeramu, mis pälvis Eesti Puitmajaliidu ja Eesti Puitmajaklastri korraldatud konkursil tiitli „Energiatõhusaim hoone 2016”.

FOTO: Elmo Riig

Kas nõue, et kahe aasta pärast võib Eestis vaid liginullenergiamaju ehitada, tähendab, et tulevikumajad on pisikeste mitte lahtikäivate akendega ventileeritavad õhukindlad karbid?

See on sage hirm, mis mõtteist läbi käib, kui kuuldakse üsna varsti Eestis uutele majadele kehtima hakkavatest nõuetest. Kui aga vaadata piltidelt Eestis juba ehitatud null- ja liginullenergiaeramuid, siis saab vähemalt ühe hirmu maha võtta – enamasti on need majad lõuna poole vaatavate peaaegu seinasuuruste akendega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nõunik Margus Tali kinnitab, et riik ei hakka ette ütlema, kui suur peab olema uks või mitu akent tuleb paigaldada ega ka seda, milliseid materjale tuleb seinte või katuse ehitamisel kasutada.

Mis siis ikkagi on liginullenergia maja ja milliseid hooneid see uuendus puudutab? Seadus räägib „sisekliima tagamisega hoonetest”, mille ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. või 2019. aasta lõppu.

Tali selgitab, et sisekliima tagamisega hoone all mõeldakse neid, kus on küttesüsteem ruumides vajaliku temperatuuri saamiseks või ventilatsioon, mis teeb ruumiõhu paremaks või reguleerib niiskust.

„Näiteks kõik elumajad on sisekliima tagamisega hooned, aga garaaž võib olla näide sellisest hoonest, kus ruumi ei ole vaja kütta ning eraldi sisekliima loomiseks ei ole seadmeid paigaldatud,” toob Tali välja. Kõnealuse nõude alla käivad veel näiteks koolimajad, lasteaiad, rahvamajad, tervisekeskused ja poed.

Samas töökojad on energiatõhususe nõuetest vabastatud, kuna need pole elu- ega kontoriruumid, kus peaks olema kindel ruumitemperatuur. Sama kehtib näiteks saekaatri kohta.

Energiasäästu mõõtmise ja projekteerimisega tegeleva OÜ Termopildi juhataja Toomas Rähmonen ütleb, et ehkki tulemas on väga suured muudatused, pole neist veel palju räägitud. „Projekteerijad teavad, aga on oluline, et teaksid ka tellijad, kelle rahakoti peal seda kõike tegema hakatakse.”

Rähmonen rõhutab, et nõutud kvaliteediga hoonet ei saa pelgalt soojustuse lisamisega. Liginullenergiahoone eeldab kõige paremaid ehitus- ja soojustusmaterjale ning ehituskvaliteeti, hoone väga väikest energiatarbimist ja korralikku ventilatsiooni. Aga sellest väga suure tõenäosusega ei pruugi piisata ja hoone peab lisaks ise energiat tootma, näiteks päikesepaneelidega.

Aken toodab ja raiskab

Kui oskuslikult planeerida, võivad ka liginullenergiahoones olla nii lahtikäivad aknad kui ka ahiküte. „Mina ei näe põhjust, miks aknad ei võiks lahti käia,” kinnitab Rähmonen. Avatavad aknad on lihtsalt kallimad ja siin võib tekkida koht, kus muidu kalliks mineva ehituse juures kokkuhoidu otsima hakatakse.

Tali ja Rähmonen rõhutavad, et liginullenergiahoone ehitus algab otsusest, kuidas hoone ilmakaarte suhtes krundile paigutatakse. Suuremad aknapinnad peaksid avanema lõunasse, et kasutada maksimaalselt ära päikesesoojust.

Samas suvel, kui päikest palju, võivad aknad tuua hoopis lisakulu, kui tekib vajadus hoonet jahutada. Siin on abiks, kui lõunapoolse elutoaakna kohal on sirm, mis laseb tuppa talvise madalamalt käiva päikese, aga suvel, kui päike kõrgelt paistab, pakub varju.

„Kui maja põhjaküljele aknaid planeerida, siis kindlasti mitte suuri. Ida- ja läänesuund nõuab alati suuremat nuputamist, kuna päike paistab sealt madalalt nii suvel kui ka talvel,” räägib Rähmonen. „Suured aknapinnad on atraktiivsed, aga energeetika seisukohalt seni parajad proovikivid. Kui võrrelda tippsoojapidavusega akent ja keskpärast seina, siis seina soojapidavus kipub ikkagi parem olema.”

Nii võib aken olenevalt planeeringust kas toota või raisata energiat. „Põhjaküljes asuvad seinasuurused aknad on kindlasti raiskamine, lõunaküljel sõltub lahendusest: kui talvel laseb päikest sisse ja suvel mitte liialt palju, siis võib selle akna bilanss olla isegi positiivne. Suur aken pole liginullenergiamajas tabu, aga see peab asuma õige koha peal,” täpsustab Rähmonen.

Praegu tundub enamikule eestlastele jutt majade jahutamisest jabur, aga kui ehitame soojapidavaid maju, siis need peavad sooja nii talvel kui ka suvel. „Soojapidavust ilma kaasnevaid mõjusid arvestamata parandades saame selle, et peame hakkama hooneid jahutama ja see on väga suure energiakuluga tegevus,” tõdeb Rähmonen.

Suvilast elumajaks

Mis saab aga siis, kui inimene ehitab suvila ringi elumajaks või lagunenud maamaja kohale uue?

Tali selgitab, et ehitise ümberehitamisele rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded on märksa leebemad võrreldes uute hoonetega.

Suvila ümberehitamisel eluhooneks sõltub liginullenergiahoone nõuete kohaldumine konkreetse suvila olukorrast. Kui suvila eluhoone nõuetega kooskõlla viimiseks vajalikud ehitustööd jäävad ümberehitamise piiridesse ega toimu uue hoone püstitamist, ei kohaldu sellele liginullenergiahoone nõuded.

Kui suvila asemel eluhoone püstitamine eeldab olemasoleva lammutamist ja uue ehitamist, mis erineb oluliselt lammutatud hoonest, kohalduvad sellele uue hoone energiatõhususe miinimumnõuded.

Ka olemasoleva asemele uue hoone ehitamisel sõltub kõik ehitustööde täpsest laadist. Kui tegemist on hoone taastamisega ehk eesmärgiks on ehitada lammutatud hoonega samasugune ehitis, siis sellisele hoonele liginullenergiahoone nõuded ei laiene. Kui aga olemasolev hoone lammutatakse ja selle asemel ehitatakse uus, mis erineb lammutatud hoonest, kohalduvad sellele energiatõhususe miinimumnõuded.

Lõpliku otsuse tegemine, kas tegemist võib olla vana ehitise taastamise või uue ehitise püstitamisega, on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Erandid tulevad

Liginullenergiahoone tasemele vastamine on küll edaspidi ehitusloa andmise eelduseks, kuid kõigile ei kohaldu nõue ühe puuga. Juba praegu on ehitusseadustikus erandid hoonetele, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu. Selle erandi alla käivad näiteks suvilad, töökojad ja religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned.

Lisaks on ettevalmistamisel täiendused, millega sätestatakse liginullenergiahoone nõudele põhjendatud erandid. „Kui liginullenergiahoone tase ei ole kulutõhusana saavutatav, peab hoone vastama B-energiaklassi tasemele,” lisab Tali.

MKM valmistab selle aasta jooksul ette hoonete energiatõhususe regulatsiooni täiendused, millest annab ülevaate ehitusvaldkonda esindavatele liitudele, energiatõhususe spetsialistidele ja kohalike omavalitsuste esindajatele, kes on edaspidi inimestele kontaktiks ning aitavad nõu ja jõuga.

Et aidata eluhoonete ehitajatel, seahulgas väikemajade ehitajaid liginullenergiahoonete kavandamisel, on KredExi koduleheküljel avaldatud viie liginullenergiahoone tasemele vastava eramu näidisprojektid. Neid võivad kõik huvilised kasutada ja ideid ammutada.

KUIDAS NÕUET TÄITA?

Hoone krundile paigutamisel tuleb arvestada krundi eripära ja hoone paiknemine ilmakaarte suhtes hoolikalt läbi mõelda.

Hoone ehitamisel peab senisest rohkem tähelepanu pöörama õhutihedusele.

Hoone peab olema mõistlikult soojustatud (kombinatsioonid võimalikest lahendustest leiab KredExi koduleheküljelt).

Hoone piirdekonstruktsioonidel tuleb vältida külmasildu.

Hoones peab olema tagatud kontrollitud õhuvahetus ja vajaduse järgi juhitud küttelahendus.

Kui võimalik, tuleb vältida aktiivse jahutamise kasutamist ja mugav ruumitemperatuur tagada passiivsete vahenditega (näiteks vältides päikeseenergia tuppa jõudmist ajal, kui hoonet ei köeta).

Tagasi üles