Õhksoojuspump kütab kasvuhoonet katlamajast säästlikumalt

Kasvuhoonesse sobib samasugune õhksoojuspump, mida juba aastaid on eluruumide kütmiseks kasutatud. Hooldada on seda palju lihtsam kui katlaküttel põhinevat süsteemi. Foto: Starfeld

Viimastel aastatel on kasvuhoone kütmiseks taasavastatud vana, eluruumide kütteks juba ammu kasutusel olev õhksoojuspump, mille paigaldamine ja ülalpidamine tuleb kasutajale odavam kui siiani laialt tarvitatav katlaküte.

Agar aiasaaduste kasvataja paneb niipea, kui ilm lubab, kasvuhoonesse aedvilja või ettekasvatatud kevadlilletaimi. Kriitilise tähtsusega on katmikala sisekliima, sest kasvueas taimed vajavad stabiilset sooja ja niiskust.

Kui taimi ette kasvatada õnnestus ehk kastide sees kusagil maja soojades siseruumides, siis peagi on need vaja kasvuhoonesse ümber istutada, viimane peab aga selleks ajaks olema mõnusalt soojaks köetud. Kui kasvuhoones üldse kütet pole, saab seda taimede kasvatamiseks kasutada alles siis, kui välistemperatuur püsib öösel ja päeval plusspoolel. Kes aga soovib omakasvatatud värsket kurki või tomatit lauale panna juba siis, kui teistel need alles õitsevad, peab taimede kasvatamisega alustama juba talvekülmade aegu.

Suurte katmikalade kütmiseks kasutatakse juba aastakümneid katlasüsteemi. Kui kasvuhooned laiuvad mitmesajal ruutmeetril, on tarvis radiaatoritega varustatud keskküttesüsteemi, väiksema saab soojas hoitud vast ka lihtsalt kusagile keskele paigutatud ahjuga.

Õhk kütab efektiivselt

Kui elumaja köetakse niikuinii lokaalse katlamajaga, siis saab sellesse küttesüsteemi ühendada ka kasvuhoone soojustorustiku. Kui sellist võimalust ei ole, tuleb aiandushuvilisel üles ehitada spetsiaalselt katmikala kütmiseks mõeldud süsteem – näiteks pelleteid või kerget kütteõli kasutaval katlal põhinev keskküte. Igal juhul on sellise soojaandmise korraldamine tülikas, kulukas, ka ärevust tekitav, sest tuli peab katlas kogu aeg all püsima, muidu võib selle aasta saagi maha kanda.

Nüüd on põllu- ja aiainventari müüvad ettevõtted välja pakkunud võimaluse kütta kasvuhooneid õhksoojuspumbaga, põhimõtteliselt samasugusega, millega elumaju ja kortereid köetakse. Väidetavalt mõjub sellise stabiilse kütmismooduse kasutamine hästi taimede saagikusele ja pikendab nende kasvuaega.

Alternatiiv keskküttele ja õhksoojuspumbale on elektriliste lampide ja kiirgurite kasutamine. Aga vähegi suuremal pinnal kipub selline küttemoodus elektriarve pilvedesse kergitama, samuti jääb kütmise efektiivsus õhkküttega võrreldes kehvapoolseks – laias laastus võib öelda, et lambi tarbitud üks kilovatt elektrienergiat suudab eraldada ka ühe kilovati soojusenergiat. Võrdluseks õhksoojuspumba kasutegur: 1 kW kasutatud elektrienergiat = 4 kW soojusenergiat.

OÜ Starfeld kütteseadmete müügijuht Imre Tamme kinnitab, et õhksoojuspump on kasvuhoone kütmisel väga efektiivne, säästlik ja kindel, mida saab vajaliku temperatuuri hoidmiseks kasutada varakevadest hilissügiseni. Kuna õhkkütteseadmeid saab hõlpsasti monteerida, võib need talveks kasvuhoonest ära võtta ja paigaldada kuni järgmise kevadeni näiteks talumajapidamise töökotta sooja andma.

„Kasutamine on väga lihtne. Paned seadme puldist käima, määrad soovitud temperatuuri ja seade hoiab ise katmikalal seda taset, olgu siis väljas öökülmad või sulailm,” kirjeldab Tamme. „Tehnoloogiliselt käib kõik täpselt samamoodi nagu tubasel õhksoojuspumbal. Kütta saab sellega kasvõi paarikümne ruutmeetri suurust pinda, suurim ala, kuhu praegu plaanis õhksoojusküte paigaldada, on 14 000 m². Viimasel juhul on tegemist muidugi juba mitme seadme kombinatsiooniga.”

Õhksoojuspumpade tüüpiline võimsus jääb 2,5 ja 18 kW vahele, kütmisvõimekust saab rusikareeglina arvutada nii, et 50 W võimsus kütab ära ühe ruutmeetri. Seega 2,5 kW võimsusega õhksoojuspump sobib maksimaalselt 40–50ruutmeetrise  kasvuhoone kütmiseks.

Kasvuhoone pidagu sooja

Süsteemi küttevõimekus ja seadme efektiivsus sõltub sellest, millisest materjalist kasvuhoone on valmistatud. Kasvuhoone kattematerjalist sõltub, kui palju energiat kulub selle kütmiseks. Seepärast on tähtis kasvuhoone õige ventilatsioon, aga ka soojapidavus.

Kõige soojapidavam materjal on plastkate (polükarbonaat paksusega 4–10 mm), mille valmistamisel on juba arvestatud, et n-ö õhumullides sisalduv õhk tagab hea soojapidavuse. Kahekordsest kilest kattega kasvuhoone peab loomulikult paremini sooja kui ühekordse kilega. Kõige vähem peab sisemist sooja kinni klaaskasvuhoone, sest tavaliselt kasutatakse seal ühekordset klaasi (3–4 mm), mis väliskeskkonnaga vahetult kokku puutudes on üpris hea soojusjuht.

„Kel juba katlasüsteem toimib ja töötab, see peab otsustama, kas jätkata sellega või otsida soodsamaid alternatiive,” ütleb Tamme. „Uue kasvuhoone rajamisel tasub küll rakendada elektrilist õhkkütet.”

Kui kasvuhoone on suur, siis soovitab Imre Tamme paigaldada ruumi keskele, näiteks lakke õhksoojuspumba. Kui ka sellest väheks jääb, võib katmikala alla paigaldada mitu sellist kütteallikat. Keskküttetorustiku vedamisest tuleb see igal juhul odavam, kinnitab Tamme.

Tõsi, kui ka suhteliselt väikese keskküttelahenduse ehitamise alginvesteering ulatub vähemalt 10 000 euro kanti ja see ehitatakse kindla suurusega ruumi ja pinna soojaga varustamiseks, siis 4 kW võimsusega jahutussüsteemiga varustatud õhksoojuspump maksab käibemaksuta 904 eurot.

„Elekter on kütmiseks kergest kütteõlist odavam ja pelletile ei saa ka kindel olla. Selgi talvel oli aeg, kui puidugraanulit polnud saada ja selle hind tõusis päris kiires tempos,” räägib Tamme. „Võin kinnitada, et õhksoojuspumba kasutamine katmikala kütmiseks tuleb katlasüsteemi ülalpidamisest vähemalt poole odavam.”

Kütteseadme valik sõltub kasvuhoone suurusest

• Kasvuhoone kütteseade peab olema töökindel ja arvestama kasvuhoone niisket keskkonda.
• Kasvuhoones ei tasu kasutada ehitustel kasutatavat soojapuhurit, mis tarbib palju elektrit, teeb kõva müra ja pole pikaaegsel kasutusel kuigi töökindel.
• Laialt kasutatav keskküttel põhinev süsteem on küll üsna tõhus ja töökindel, ent vajab pidevat tähelepanu ja kulu on suhteliselt suur.
• Kasvuhoone kütmiseks võib kasutada gaasisoojendit (2 kW, 4,5 kW jt), mille hind jääb vahemikku 90–500 eurot.
• Gaasisoojendi on kasvuhoones hea, sest gaasileek toodab ka taimedele vajalikku süsihappegaasi (CO₂).
• Gaasisoojendi on hea n-ö abikütteks, kui on oodata öökülma.
• On ka sarnasel tööpõhimõttel, aga kerge kütteõliga köetavaid soojendeid, aga nende kasutamine on gaasisoojendist umbes kolmandiku võrra kallim. Seda tüüpi soojendid on mõeldud maksimaalselt 50 m² kasvuhoone kütmiseks.
• Olemas on spetsiaalsed elektrilised kasvuhoone soojapuhurid hinnaga alates 120 eurost.
• Digianduriga varustatud niiskuskindel soojapuhur annab katmikalale ühtlast, mitte liialt kuuma õhku püsivalt, reguleerides sisekliimat ühe kraadi täpsusega.
• Ühest 2000 W võimsusega puhurist piisab kuni 30 m² soojendamiseks.
• Töökindel ja küllaltki jälgimisvaba lahendus katmikala kütmiseks on õhksoojuspump, mille hind algab 900 eurost.
• Õhksoojuspump tasub end kõige paremini ära kasvuhoones, kus pinda on 50 m² ja rohkem.

Allikas: Rodoaed, Starfeld