/nginx/o/2018/03/29/7733783t1h260a.jpg)
Mullad, millel põllumehed toimetavad, ei ole ühesugused. Osa muldi on juba tekkepõhiselt lubja(karbonaadi)vaesed, mis tähendab, et need on happelised ja mõjutavad tegevust neil muldadel negatiivselt. Väheneb huumusesisaldus, mis omakorda halvendab vee ja toitainete siduvust, veotakistust, taimed saavad kehvemini kätte vajalikke toiteelemente jne.
Üks oluline mulla heaoluseisundi näitaja on kaltsiumisisaldus, mis on märksa täpsem kui laialt levinud hindamine mulla pH järgi. Kaltsium on mullale sama tähtis kui inimesele ja selle puudusel tekivad terviseprobleemid mõlemal. Pole enam uudis, et kasvatades rapsi happelisel mullal, tabab seda raske haigus – kapsanuuter.
Kehvemates tingimustes kasvanud taimed on ka haigustele vastuvõtlikumad. Enamikule kultuurtaimedele sobib kasvukeskkond, mille pH on 6–7. Happelisemat keskkonda taluvad rukis, kaer, tatar, kartul, kõrrelised heintaimed. Happelisemal mullal kui pH 4,5 ei kasva needki.
Seega, et teada, kui heas seisukorras on sinu põld tegelikult, peaksid aeg-ajalt kontrollima ja määrama mullast mitte ainult pH-, fosfori- ja kaaliumi-, vaid ka kaltsiumi-, magneesiumi- ja orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse. Nii mõnigi põllumees püüab põlde lubjata ainult pH järgi. Sel viisil võib saada osa muldi üle- või alalubjatud, mis omakorda tekitab asjatut lupjamise lisakulu. Lupjamata jätmisel jääb aga oodatud tulu saamata.
Samuti arvatakse mõnikord, et korduslupjamist peaks tegema alles 7 aasta pärast. Kui mulla kaltsiumisisaldus ei ole langenud selle aja vältel alla optimaalse piiri (1500 mg/kg), siis küll, aga muidu mitte. Nii nagu hea peremees ei jäta vajaduse korral oma traktorile õli lisamata, tuleks samamoodi suhtuda mulla lupjamisse ja hoida silm peal mulla kaltsiumisisaldusel.
Mullast lähtudes tähendab see praktikas, et happelist põldu tuleb lubjata lubjatarbe kohaselt. Sellega luuakse mullas tingimused taimede paremaks kasvuks ja arenguks. Taimetoiteelemendid (NPK) on 100 protsenti omastatavad mulla pH 6 juures, kuid juba pH 5,5 puhul saavad taimed kätte lämmastikust 90 protsenti, fosforist 50 protsenti ja kaaliumist 100 protsenti. PH 5,0 korral on need näitajad vastavalt 75, 45 ja 75 protsenti.
Kaltsium lahustub happelises mullas ja liigub sademeveega ülemisest kihist alumisse, toimub leostumine ja muld muutub happeliseks. Mulla hapestumist põhjustavad ka orgaanilise aine lagunemisel tekkivad mitmesugused happed ja väetamisel kasutatavad füsioloogiliselt hapud väetised, nagu ammooniumnitraat, karbamiid ja eriti ammooniumsulfaat, mille 500 kg väetise hapestava mõju neutraliseerimiseks kulub ligemale 600 kg lubiväetist.
See, millist lubiväetist kasutada, sõltub paljudest asjaoludest. Kui varem kasutati ainult tolmjaid lubiväetisi (tolmpõlevkivituhk, klinkritolm), siis tänapäeval on lubiväetiste valik laiem ja omadustelt mitmekesisem. Tolmjatele lubiväetistele on lisandunud lubjakivi- ja dolokivisõelmed, biotuhad ja nende segud. Neil kõigil on oma väärtused.
Tolmjad lubiväetised on kiiretoimelised, kuid nende omaduste (kergesti leostuvad) tõttu on neid soovitatav kasutada väiksemates kogustes ja tihedamini, et efektiivsemalt ära kasutada väetistes sisalduvaid kergesti lahustuvaid toiteelemente või siis mulla liigtugevat leelistumist (pH>7,2). Teised on aga rahulikuma ja pikema toimeajaga ja sobivad suurema (>3 t/ha) lubjatarbega muldade lupjamiseks.
Kuna igal lubjaliigil on enamasti lisaväärtus mõne taimetoiteelemendi, nagu magneesiumi, kaaliumi, väävli jt suhtes, siis parima tulemuse annab nende omavaheline kombineerimine, kas siis kasutades eri lubiväetisi vaheldumisi või nende segusid. Lubiväetiste segud, mida valmistab vastava tehnoloogiaga Preesi OÜ, on viimase aasta uudistoodang.
Tasapisi liigub põldude lupjamistehnoloogia nüüdisaegsete IT-lahenduste suunas, kus külvik töötab lubjatarbekaardi kohaselt – sellega tagatakse parem kvaliteet ja ressursikasutus.
Oma koduaias tasub samuti teada, kas muld on happeline või mitte. Kui on käepärast puutuhk, on mõistlik seda kasutada. Puutuhk sisaldab küll vähe kaltsiumi, kuid see-eest mõningaid toitaineid, nagu näiteks kaaliumi. Suurema happesuse korral on soovitatav kasutada lubjakivisõelmeid (või -jahu), mis sisaldaks ka magneesiumi, või siis lisada 10–20 protsenti dolokivijahu.
Lupjamistööde tegemiseks on sobiv aeg siis, kui põld kannab ja taimik võimaldab. Lubjakivisõelmeid võib ka kerge lumikatte korral külvata, tolmjaid lubiväetisi leostumise tõttu aga mitte.