Miks puudub Eestis üks suur piimaühistu?

Konverents „Põllumees kui tippjuht" algas siis, kui ka päris tipud olid saali esiritta jõudnud.

FOTO: Elmo Riig

Põllumehed ütlesid ühe suure piimaühistu loomise arutelul välja mõtte moodustada ühistu asemel hoopis enam suurtootjate ärihuve arvestav aktsiaselts.

Läinud reedel kogunesid Eesti tipp-põllumehed Olustveres, arutleti, miks puudub Eestis üks suur piimaühistu.

Väätsa Agro juht Margus Muld: aktsiaseltsi oleme valmis minema ja sinna ka panustama

Me pole ühegi suure ühistu liige, sest äris on põhiline teenida kasumit. Teha otsuseid, mis on rahaliselt mõistlikud. Siiani on meie suurus taganud, et suudame ise paremini piimahinda kaubelda, kui saaksime seda ühistu kaudu. Kui ühinemine toob majanduslikku kasu, siis oleme valmis seda tegema. Oleme alati avatud ettevõtmistele, mis meile kasu toovad.

Ka Eestis peavad suured tootjad koostööd tegema, kuid arvan, et meie koostöövorm ei ole enam ühistu, vaid aktsiaselts, kus jagame osaluse selle järgi, kui palju oleme valmis või tahame panustada. Aktsiaseltsina on meil samuti ühine huvi teenida võimalikult palju ja väärindada oma toodet. Aktsiaseltsi oleme valmis minema ja nõus sinna ka panustama.

Kehtna Mõisa juhatuse liige Märt Riisenberg: ega aktsiaseltsilgi midagi viga pole

Oleme õnnelikud, et meil on piirkondlikud ühistud, kui senini pole õnnestunud midagi enamat. Ühistud on põhikirja järgi võrdsed ja igal liikmel on üks hääl, kuid meil on suured ja väiksemad tootjad. Nii ei saa eeldada, et ühistu põhimõtted on kõigile vastuvõetavad. Ühistusse kogunevad need, kes näevad, et nad saavad koos stabiilsemat piimahinda ja turvatunnet. Ju siiani on kriisid olnud kas liiga lühikesed või röövinud meie vara veel liiga vähe, kuid ühistut saavad teha need, kes üksteist usaldavad. Siiani pole tekkinud usaldust, et ühte ühistusse saaks kokku vähemalt tuhat tonni piima päevas.

Eestis pole ühtegi piimatootmist, millel oleks määrav turujõud. Seda saame teha ainult koos ja ühistulises vormis. Karja suurus pole praegustes ühistutes probleeme tekitanud. Kui tekib aktsiaseltsi näol arvestatav ühendus ja kõik üksteist usaldavad, siis ega sellegi midagi viga pole.

E-Piima Tootmise nõukogu esimees Sulev Mölder: ka ühistus arvestame kõigi panusega

Küsimusele, miks puudub Eestis üks suur piimaühistu, võib lihtsalt vastata: ju me pole selleks valmis. Aastaid tagasi oli piimatootjaid rohkem kui praegu ja vahepealse aja jooksul on piimatootjate ühistegevus paranenud.

Usalduse kohta: on olnud aegu, kus meil oli ligi 300 liiget, praegu on üle 150. Sellegi põhjus on tootjate vähenemine.

Ühistu põhikirjas on kõik hästi reguleeritud, ka panusega on arvestatud. Maailmapraktika näitab, et enamikus riikides on ühistud ja need ulatuvad ka üle riigipiiride. Liikmeid on mitu tuhat, kõik usaldavad ja toodavad piima. Ühistus võidavad kõik piimatootjad. Ühistegemise vorm on väga vana ja võtame sellest parima.

Kõljala Põllumajandusliku OÜ juht Tõnu Post: minu huvid on teised kui väiksemal tootjal

Piimatootjatena oleme pikemalt koos istunud kahel korral: 2008. aastal tekkis piimandusühistu Epiko, 2016. aasta kriisis mõistsime, et koos oleks lihtsam, kuid kriis läks vist liiga ruttu üle. Tekkis taas arvamus, et üksi saab paremini hakkama. Eestis on kümme suuremat ja kuus väiksemat piimatööstuse omanikku, keda piimatootjatena kõik üleval peame. Seda on palju. Kogus 2000 tonni piima päevas on maailma mõistes väike ja selle oleksime võimelised kokku panema üheks ühistuks, tootmiseks. Saaksime mastaabiefekti, tänapäevase tööstuse, tootjatele parema piimahinna ja raha, millega teenindada piimaühistu pangalaenu. Kriisi ajal kaotasime nii palju raha, et sellest oleks saanud juba ehitada, kuid otsime siiani usaldust. Kompimine käib ja ühistut saab teha vaid vaba tahte alusel. Muidu sellest midagi välja ei tule.

Kindlasti minul 26tonnise päevatoodanguga on ühistus märksa suurem huvi kui väiksemal tootjal, kuid siiani pole see takistanud ühistus olemist. Suurt hulka piima kokku pannes võidavad kõik, kuid selge on, et väikestel tuleb samuti mõelda suurenemisele, et konkurentsis püsida.

ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder: palju oleneb maailmaturu hinnast

Tootjale on tähtis piimahind ja piimaühistule see, kuhu piima müüa. Palju oleneb maailmaturu hinnast ja oma sektori võimsusest. Ühistud võivad koostööd teha, kui suudetakse milleski kokku leppida. Praeguse tootja majandusolukord ei võimalda tal endal kombinaati ehitada. Ükski ühistu liige ei tohi tunnetada, et ta kaotab teiste arvelt. Iga ühistu liige peab usaldama iseennast ja ühingut. Usalduse alus on majandustulemused, üksinda on hea kaubelda, kuid parema hinna saab ühistuna.

Halinga OÜ omanik Raul Peetson: suurtel on mõistlik ühineda aktsiaseltsiks

Saame ju aru, et üksik piimatootja ei suuda suurte kampaanias piimahinna osas kaasa rääkida. Kuni hoiame, et igal ühistu liikmel on sõltumata piimatoodangust üks hääl, ongi suurtel tootjatel probleem. Suurte ärihuvid on teised. Aeg on läinud edasi ja suurematel piimatootjatel oleks mõistlik ühineda aktsiaseltsiks.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli konverentsil „Põllumees kui tippjuht” peetud diskussiooni juhtis Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine.

Loe ka neid

Tagasi üles