:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
/nginx/o/2018/03/23/7715213t1h1eb2.jpg)
Keskkonnaameti metsaosakonna mullustel välitöödel selgus, et suuremal osal metsauuendust vajavatel aladel on uus metsapõlvkond kasvamas, teatas Keskkonnaamet.
Kontroll leidis raiesmikelt käputäie rikkujaid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu tegid metsaspetsialistid juhusliku valiku põhimõttel 3450 metsauuenduse kontrolli. Ekspertiis tuvastas, et üle viieaastased lageraielangud, kus ei kasva nõuetekohaselt uut metsapõlve, moodustasid 8 protsenti kõigi kontrollitud raiealade pindalast.
«Saatsime uuendamata metsa omanikele 37 märgukirja. Tuletasime meelde, et metsaomanikud peavad uuendama metsa kahe aasta jooksul pärast lageraiet ja tagama viie aasta jooksul uue metsa kasvamise,» lausus Rando Omler, Keskkonnaameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist.
2017. aastal istutati metsade uuendamiseks 31,3 miljonit taime. Populaarseim oli jätkuvalt kuusk – 16,8 miljonit taime. Omakasvatatud taimi Eestis nappis ning seetõttu toodi naabritelt lisaks 4,1 miljonit taime. Eestist viidi välja teistesse riikidesse 2,2 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed.