Pühapaikade päästmine: ühendused andsid ministrile soovitusi

Sten Torpan
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil: kultuuriminister Indrek Saar
Pildil: kultuuriminister Indrek Saar Foto: Marko Saarm / Sakala

Täna hommikul kohtusid kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA), Hiite Maja, Maavalla Koja ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse esindajad kultuuriminister Indrek Saarega, et anda üle pöördumine looduslike pühapaikade päästmiseks, teatas EMA pressiesindaja Linda-Mari Väli.

Kohtumisel viibisid ka Muinsuskaitse ja Keskkonnaministeeriumi juhtivametnikud. Pöördumise üleandjad rõhutasid, et hetkel on riigi tegematajätmiste tõttu tekkinud olukord, kus kellelgi meie hulgast – ei ajalehte lugeval kodanikul ega ka ministril endal – pole võimalik välistada, et ta ei söö lõunat hiiepuust laua taga ega kasuta tualetis ristipuidust paberit.

Pöördumises juhitakse tähelepanu, et Vabariigi valitsus on jätnud täitmata nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult sõlmitud kokkulepped, mis näevad ette looduspärimuse kaitse alla võtmist ja säilitamist. «See pole enam üksnes loodus- ja kultuuripärandi ning rahvusliku identiteedi kaitsmise küsimus, vaid puudutab vahetult paljusid metsaomanikke ja puidutööstust tervikuna, kuna käesolevast nädalast ei tohi looduslikest pühapaikadest pärit puit jõuda FSC märgi all puiduturule,» vahendas Linda-Mari Väli. Selle nõude mittetäitmine võib kaasa tuua FSC tarneahela sertifikaadi peatamise mitmesajal ettevõttel, seetõttu on Eesti puiduettevõtted rahvusvahelisel puiduturul väga keerulises olukorras.

Säästva metsanduse müüdi pikendamine

Kontrollitud puidu tarneahela sertifikaati omavad ettevõtted, kes ostavad kokku puitu metsaomanikelt või ettevõtetelt, kellel puudub FSC metsamajandmise sertifikaat, on sunnitud rakendama erimeetmeid, et välistada pühapaikadest pärit puidu sattumine FSC märgiga toodetesse. «Kuna enamus pühapaiku on meil uurimata ja kaitstud pole isegi riikliku kaitse all olevad pühapaigad, siis on seda preaguses olukorras sisuliselt võimatu täita,» rääkis Väli.

Järgmisel nädalal kohtuvad Hiite Maja ja TÜ pühapaikade keskus audiitorfirmadega, kes Eestis säästva metsanduse sertifikaate väljastavad ja kontrollivad. Kohtumisel arutatakse, millistel tingimustel on pühapaikade eestkostjad nõus pikendama tähtaega, et ettevõtjad saaksid jätkuvalt FSC märgi all tooteid müüa.

Kultuuriministrile üle antud pöördumise kolm sammu:

  1. Poliitikas tuleb arvestada tõsiasja, et Eesti on oma looduslike pühapaikade poolest unikaalne kogu Euroopa Liidus.
  1. Tuleb taastada Muinsuskaitseseaduse eelnõus loodusliku pühapaiga kui mälestise liik ja sätestada tingimused pühapaikadega seotud vaimse kultuuripärandi kaitseks, samuti luua seaduslikud eeldused pühapaikade rüüstajate ja hävitajate ning neile kaasa aitajate (või kaasa aidanud ametnike) vastutusele võtmiseks.
  1. Tuleb valmistada koos huvigruppide ja ekspertidega ette reaalselt täidetav pühapaikade arengukava ja kindlustada finantseerimine riigieelarvest.

Kultuuriminister Indrek Saar leidis kohtumist kokku võttes, et looduslike pühapaikade mälestise liigi osas tuleb ametil huvirühmadega veel läbirääkimisi pidada ning rõhutas, et ajalooliselt looduslike pühapaikade kaardistamisega tuleb otsustavalt edasi minna, sest pärimuse mäletajad on kadumas.

Ministeeriumi ametnikud ja huvirühmade esindajad jõudsid üksmeelele selle osas, et pärandi kaitsmine on kõigi ühine ülesanne.

Pöördumise lisadena anti üle TÜ looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaade ligi kaheksakümnest viimastel aastakümnetel rüüstatud pühapaigast ning Muinsuskaitseseaduse eelnõu täpsustavad ettepanekud looduslike pühapaikade asjus. Pöördumine edastati lisaks kultuuriministeeriumile ka presidendile, peaministrile, keskkonnaministeeriumile, maaeluministeeriumile, siseministeeriumile ja õiguskantslerile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles