Kohtumisel viibisid ka Muinsuskaitse ja Keskkonnaministeeriumi juhtivametnikud. Pöördumise üleandjad rõhutasid, et hetkel on riigi tegematajätmiste tõttu tekkinud olukord, kus kellelgi meie hulgast – ei ajalehte lugeval kodanikul ega ka ministril endal – pole võimalik välistada, et ta ei söö lõunat hiiepuust laua taga ega kasuta tualetis ristipuidust paberit.
Pöördumises juhitakse tähelepanu, et Vabariigi valitsus on jätnud täitmata nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult sõlmitud kokkulepped, mis näevad ette looduspärimuse kaitse alla võtmist ja säilitamist. «See pole enam üksnes loodus- ja kultuuripärandi ning rahvusliku identiteedi kaitsmise küsimus, vaid puudutab vahetult paljusid metsaomanikke ja puidutööstust tervikuna, kuna käesolevast nädalast ei tohi looduslikest pühapaikadest pärit puit jõuda FSC märgi all puiduturule,» vahendas Linda-Mari Väli. Selle nõude mittetäitmine võib kaasa tuua FSC tarneahela sertifikaadi peatamise mitmesajal ettevõttel, seetõttu on Eesti puiduettevõtted rahvusvahelisel puiduturul väga keerulises olukorras.
Säästva metsanduse müüdi pikendamine
Kontrollitud puidu tarneahela sertifikaati omavad ettevõtted, kes ostavad kokku puitu metsaomanikelt või ettevõtetelt, kellel puudub FSC metsamajandmise sertifikaat, on sunnitud rakendama erimeetmeid, et välistada pühapaikadest pärit puidu sattumine FSC märgiga toodetesse. «Kuna enamus pühapaiku on meil uurimata ja kaitstud pole isegi riikliku kaitse all olevad pühapaigad, siis on seda preaguses olukorras sisuliselt võimatu täita,» rääkis Väli.
Järgmisel nädalal kohtuvad Hiite Maja ja TÜ pühapaikade keskus audiitorfirmadega, kes Eestis säästva metsanduse sertifikaate väljastavad ja kontrollivad. Kohtumisel arutatakse, millistel tingimustel on pühapaikade eestkostjad nõus pikendama tähtaega, et ettevõtjad saaksid jätkuvalt FSC märgi all tooteid müüa.