Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse mõju küündib üle metsade

Kalju Kertsmik Foto: Kuido Saarpuu

Kümmekond aastat tagasi Põhja-Järvamaale toonasesse Albu valda Mägede külla sisuliselt tühja koha peale kerkinud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse mõjuala küündib kaugele üle keskust ümbritsevate metsade. Kohalike ettevõtjate sõnutsi saaks koostöö olla veel parem.

2007. aasta lõpus avatud keskuse teise etapi arendustööd, mille käigus sai keskus juurde näiteks suvise rullsuusa- ja tuubiraja, mänguväljaku, Valgehobusemäe „Eiffeli“ ehk valgustorudega kaunistatud vaatetorni, tehti teoks mullu. „Teise etapi arendustöödega likvideerisime talviseid kitsaskohti ja parendasime suviseid vaba aja veetmise võimalusi,“ selgitab Kalju Kertsmik, pikaaegne Albu vallavanem, praegune keskuse juhataja.

Keskus kasvab ja areneb

Kalju Kertsmik hakkas suusa- ja puhkekeskusest unistama 2000ndate keskel, ajal, mil Albu mõisa pargis peetud Jaak Mae suusavõistlus muudkui kasvas. „Oli selge, et mõisapargi jaoks on see võistlus juba liiga suur. Samuti käisime eelnevalt Lõuna-Eestis luurel ja vaatasime, kuidas Otepääl ja Kütiorus asju aetakse,ˮ sõnab ta. „Kartus, et Kesk-Eesti pole Lõuna-Eesti, mind küll ei morjendanud. Vaatasin optimistlikult tulevikku ja katsusin näha suurt pilti.ˮ

Praegu käib keskusel 11. talvehooaeg. Kalju Kertsmik kinnitab, et inimeste huvi talispordi vastu ei näita kustumise märke. Lõppeva talve tippnädalavahetustel leidis Valgehobusemäele juhataja jutu järgi tee tuhatkond ja peale inimest. Kassades ja laenutustes oli rakkes kolm–neli töötajat, kuid järjekorrad püsisid. „Näen rõõmustavat suundumust, et välisturistide osa on kasvamas. Keskusse helistatakse Tallinna suurtest hotellidest ning uuritakse lahtiolekuaegade ja talveteenuste kohta. Varasematel talvedel see nii ei ole olnud.ˮ

Alustati kahe inimesega. Praegu on keskuses tööl seitse inimest: juhataja, arendusjuht, spordiinstruktor, puhastusteenindaja, kokk, administraator, osalise koormusega ka raamatupidaja, hooajaliselt rajameister.

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse mõju on Kalju Kertsmiku sõnutsi piirkonnale päris suur. „Piirkonda on tulnud külastajaid juurde ning see on kindlasti mõjutanud kogu Põhja-Järvamaa ja Kõrvemaa turismiettevõtjaid ning majutusasutuste pidajaid,ˮ toob ta välja. „Pakun, et keskuse otsene mõjupiirkond võib olla 20 km, kui mitte rohkem. Mais jõuab meile näiteks roheliste rattaretk, millest võtab osa 1700–1800 inimest. Korraldajad panid kinni keskuse majutuskohad, kuid ega kõik ratturid soovi telkides ööbida ning nii otsivad nad ööbimiskohti lähipiirkonnastki.ˮ

Sport ja teater

Kertsmik lisab, et ise nad keskuse juurde uusi majutushooneid ei plaani, pigem jätavad selle töö naabritele. „Ükskõik, mida me ka ehitame või kuhu oma arengus jõuame, siis ma ei soovi, et Valgehobusemägi kaotaks oma praeguses väljanägemises, looduslikus ilus või metsaga kaetuses,ˮ rõhutab ta. „Minult on küsitud, miks tegime rullsuusaraja vaid 0,9 km pika, mitte aga näiteks 3 km. Miks oleks ma pidanud tahtma aga matkaradu rullsuusaraja tegemiseks asfalti alla viia. Ka 900 meetrist piisab treeningute jaoks täiesti. Me ei ole ju Otepää, kus korraldatakse suuri rahvusvahelisi üritusi. Pigem panustame perespordile. Kas Hiina turistid käiksid meil, kui Valgehobusemäel oleks kõik tehislik?ˮ

Kalju Kertsmik on tuntust kogunud Vargamäe teatriprojektide edendajana. Kuigi praegu panustab ta täielikult Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse arendamisse, siis ei unusta ta kultuurivaldkondagi. „Valgehobusemäel on huvitavad kohti, selliseid, kus kevadel kavatsen paari lavastajaga kohtuda. Kuniks pole kindlaid kokkuleppeid, siis praegu saladuseloori ei kergitaks,ˮ ütleb ta. „Miks mitte kultuuri puhkekeskusega ühildada. Inimesed on ju nüüd juba harjunud Valgehobusemäel käima.ˮ

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse kolmandas arenguetapis võiks Kertsmiku nägemuses kerkida laskesuusastaadion. See on spordirajatis, mis tema teada Põhja-Eestis puudub.

Järvamaa Turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver avaldab, et Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse mõju on ka statistiliselt väljavõetav. „Kui me rääkisime 10–12 aastat tagasi toonases Albu vallas tegutsevatest majutuskohtadest, siis oli seal Simisalu loodusmaja ja edasi tuli tükk tühja maad,ˮ toob ta välja. „2009. aastal oli Albu vallas 117 voodikohta, 2013. aastaks tõusis nende arv 223ni ja 2017. aastaks 275ni.ˮ

Sihver kinnitab, et kui Valgehobusemäe keskus saadi toimima, läks veel aasta–paar, mil kohalikud ettevõtjad hakkasid piirkonda teise pilguga vaatama. „Kui asi ei töötaks, siis ju majutuskohti juurde ei tehtaks,ˮ arutleb ta. „See pole majandusharu, kus keegi ehku peale tegutseks. Eriti maapiirkonnas.ˮ

Järvamaa Turismiinfokeskus asub maakonnakeskuses Paides. Piret Sihver seletab, et sageli jõuavad huvilised enne Valgehobusemäele kui Paidesse tema juurde. „Loomulikult soovitan neid ja päris tihti, eriti inimestele, kes tunnevad huvi aktiivsete tegevuste vastu,ˮ sõnab ta.

Piret Sihver mäletab ka ise aega enne praegust Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskust: metsaga kaetud mägi, tudisev vaatetorn selle otsas, kitsuke jalgrada looklemas. „Kes on vahepealset arengut näinud, võib Valgehobusemäe kohta küll öelda: imeline,ˮ tunnustab ta. „Albu kant hakkas suuremat hulka turiste vastu võtma peale seda, kui Tammsaare kirjutas valmis „Tõe ja õiguseˮ esimese osa. Inimesed tahtsid ise näha, milline see Vargamäe välja näeb. Kui Kalju Kertsmik poleks ajanud suvelavastuste asja, näinud, kuidas inimesed päriselt kohale tulevad, poleks ta võib-olla ka puhkekeskusega turisminduses kätt proovinud.ˮ

Kohalikud ettevõtjad sooviksid suuremat koostööd

Musta Täku Talli haldava OÜ Jäneda Mõisa tegevdirektor Enno Must nõustub, et Valgehobusemäe keskuse mõju neile on kaudselt täiesti olemas. „Kui keskuses on tippudele mõeldud võistlused, on see mõju väiksem, sest seal ollakse väga kinni ühes eesmärgis: hea sportliku tulemuse saavutamises. Mõju on vähem tunda toitlustuses, küll aga olemas majutuses,ˮ arutleb ta. „Kui on  väga ilus ilm ja tegu rahvarohke talvepäevaga, siis on liikumist kindlasti enam. Inimesed tulevad kohale ja planeerivadki endale tegevusi tulvil päeva. Teel koju leitakse ka meid üles.ˮ

Peale Musta Täku Talli ja Valgehobusemäe keskuse tõi Must piirkonnast välja veel Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse, mis kõik tekitavad omavahel toimiva sünergia. „Neid nädalavahetusi, kus ettevõtted teevad Valgehobusemäel või Kõrvemaa keskuses oma talveprogrammi ära ja meilt tellivad toitlustuse ja saunakasutuse, on ikka omajagu,ˮ toob ta välja. „Piirkonda vaadatakse tervikuna, mis seal salata, valdav osa meie klientidest on moel või teisel seotud Tallinna või Harjumaaga. Kui suudame neile pakkuda põhjuse peatumiseks, on suur osa eesmärgist juba täidetud.ˮ

Jäägri Villa peremees Valeri Homin nendib, et kuigi nad asuvad lähestikku, siis Valgehobusemäe keskusega neil koostööd ei ole. „Tallinn on piisavalt lähedal, et mäe peal käivad inimesed siia kanti väga ööbima ei jää,ˮ põhjendab ta. „Meie valdkond on ka teistsugusem: pakume ruume koolitusteks, seminarideks, sünnipäevadeks, pulmadeks-matusteks, vajaduse korral koos majutusega.ˮ

Homin kinnitab, et neil on kohalike majutusettevõtete, näiteks Kallisaba puhkemajaga välja kujunenud, et kui ühe voodikohad saavad täis, siis pakutakse klientidele välja teine. „Me ei ole   konkurendid, pigem toetame üksteist.ˮ

Sealsamas Mägede külas asuva Kallisaba puhkemaja peremees Siim Vaher tunnistab, et Valgehobusemäe mõju on neile tunduvalt suurem kui nende mõju keskusele. „Meie talvehooaeg ongi edukas just tänu Valgehobusemäele,ˮ lisab ta.

Valeri Homin on seda meelt, et nende piirkonnas on omajagu turismiettevõtjaid, kuid puudu on ühisest turundusinimesest, kes neid kõiki piirkonnaüleselt klientidele müüa suudaks, kes teeks nende nime teatavaks ka väljaspool Põhja-Järvamaad. „Olen seda inimest otsinud ja ka teistele rääkinud, kuid seni tulutult,ˮ arutleb ta. „Piret Sihver Paidest teeb väga head tööd, aga ta on üksinda terve maakonna peale. Otsitav müügiinimene võiks olla kohaliku taustaga, kes teaks piirkonna ajalugu, ettevõtteid, muuseume, matkaradu.ˮ

Homin kiidab naabruses asuvat Vargamäe muuseumi. „Teen rabamatku, mida tihti tavatsen muuseumis lõpetada. Piisab ühest kõnest muuseumirahvale ja saame oma asjad aetud. Asi toimib ja väga hästi.ˮ

Siim Vahergi nendib, et kohalike ettevõtjate omavaheline koostöö on valikuline. Juttu koostööst on igal juhul olnud rohkem kui reaalseid tegusid. „Kallisabalgi on välja kujunenud usaldusväärsed koostööpartnerid, keda oma klientidele välja reklaamime. Kõik sõltub väga palju usaldusest. Kui partneri teenus on kvaliteetne, siis saab teda soovitada,ˮ arutleb ta. „Kui sihid ja visioon ei ühildu, siis see asi ka ei toimi. Eks osalt lonkab koostöö seetõttugi, et kõikide ärid on alles arendusjärgus ja igapäevast tegevust piisavalt palju, rääkimata kaks sammu ettemõtlemisest.ˮ

„Pole ka piirkonnaülest ühist visiooni. Praegu on palju killustatust, keegi täpselt ei tea, millega naaber tegeleb,ˮ ütleb ta. „Ideaalis võiks olla nii, et tuleb punt inimesi sisse ja nad saaksid eri tegevusi harrastades veeta piirkonnas mitu päeva!ˮ