Eesti loomakasvatajad on tuntud uuendusmeelsuse poolest

Tänapäeva söödad on välja töötatud väga täpselt, arvestades loomade arengutsüklit. Iga arengufaasi tarbeks on oma kindel toitainete nimekiri, mida loom peab saama. Foto: Margus Ansu

Tänapäeva suurfarmide loomad on kui tippsportlased, kes peavad täpselt ajastatud hetkel andma maksimaalse tulemuse. Sarnaselt sportlastele on nendegi toidulaua koostis ülitäpselt välja arvutatud.  

Loomasöötade müügiga tegeleva TeknEst OÜ juhataja Ivar Lapa ütleb, et Eesti loomakasvatajad on Euroopas tuntud oma uuendusmeelsuse poolest. „Ma ei tea ühtegi maad Euroopas, kus ollakse nii valmis kasutama uusi tooteid kui Eestis,” sõnab ta. „Kõik mu partnerid, nii söötade kui seadmete müüjad, imestavad, et Eestis on farmerid nii uudishimulikud ja tahavad kõik uued lahendused ära proovida. Vanas Euroopas ollakse selles suhtes väga ettevaatlikud.”

Lapa hinnangul võibki kohalike loomakasvatajate uuele avatud meel olla üks edu võtmetest, miks meie piimatootmine on nii heal tasemel. „Eesti on Euroopa piimatootmiselt üks tugevamaid riike ja meie lehmad on kõik tippsportlaste tasemel,” nimetab ta.  

Baltic Agro loomasöötade arendusjuht Argo Bogdanov näeb oma töös samuti, et eestlased ei karda uut katsetada. Jah, risk uue tootega ebaõnnestuda on olemas, aga piimatootmise juures on tulemus kiiresti näha. Kui midagi ei sobi, siis väljalüps kukub kohe. 

„Farmides teatakse ülimalt hästi, mida loom vajab,” tõdeb Bogdanov. „Eesti loomapidaja on väga kõrgelt haritud ja oskab teha valikuid ja eksperimenteerida. Piimakarjakasvatus on Eestis juba sellisel tasemel, et kogu Euroopast käiakse siin õppimas.”

Scandagra Eesti müügijuht Mihkel Hang ütleb, et just mõnel viimasel, loomakasvatuses väga keerulisel aastal on loomakasvatusjuhtide teadmised söötade tootmisest kukesammu võrra edasi läinud. „Põnev on kõrvalt jälgida, et näiteks Läti ja Leedu põllumeestega võrreldes on meie omadel ind õppida suurem, katsetatakse uusi asju ning käiakse mujal maailmas kogemusi hankimas,” räägib ta.

Bogdanovi sõnutsi on pigem suuremad piima- ja lihatootjad valmis uusi võimalusi kasutama. „Suured üritavad end kulupõhiselt viimase tilgani ära optimeerida. Tänu sellele otsivad nad järjest efektiivsemaid lahendusi,” märgib ta.

Loomulikult mängib suurt rolli selles, millega loomi toidetakse, sööda hind. Kaupmeeste sõnutsi mõjutab tootjate hinnatundlikkust piimahind. Kui piima kokkuostuhind on kõrgem, ollakse valmis ostma ka kallimat sööta, ja kui hind kukub, nagu praegu, üritatakse söödakulu alla viia.

Saksamaal toodetud loomasööti vahendava TeknEsti juht Lapa nendib, et tippsportlase tasemele viidud lehmad vajavad õiget dieeti ja oluline on, et sööt aitaks ka haigestumisi ennetada. „Tänapäeva söödad on välja töötatud väga täpselt, arvestades loomade arengutsüklit. Iga arengufaasi tarbeks on oma kindel toitainete nimekiri, mida loom peab saama, muidu algavad probleemid. Ainult terved loomad suudavad tänapäeval kasumit toota,” seletab ta. „Huupi söötmine on raiskamine.”

Söödatehas

Scandagral on Viljandis oma söödatehas, kus valmistatakse aastas üle 100 000 tonni eri söötasid põllumajandusloomadele ja -lindudele, samuti karus- ja lemmikloomadele, isegi alpakadele on oma sööt müügile saadetud.

Scandagra Eesti AS müügijuht Mihkel Hang räägib, et teravili on pärit Eesti põldudelt ja valmissöötade retseptid töötavad nad ise välja, aga suurfarmidesse mineva sööda täpne koostis pannakse paika koostöös konkreetse farmi loomakasvatusjuhiga.

„Söödaohutuse tagamiseks läbib kogu sööt kuumtöötluse, mis aitab maandada söödast tulenevaid riske nagu salmonella ja Aafrika seakatk,” lisab Hang. 

Klientidele tarnitakse sööta puhurautodega, Big-Bagide või siis 25kiloste kottidega. Hang näeb, et iga aastaga tuleb järjest juurde hobi korras kanu ja lambaid, aga ka teisi loomi-linde kasvatavaid inimesi. „Linna tagaaia linnukasvataja on viimase aja uus kasvav trend. Meie kaupluste läbimüük näitab, et sellist klienti on aasta-aastalt mitu korda juurde tulnud,” sõnab ta.

Mikseriga koha peal

Baltic Agro toodab jõusööta oma mobiilsete söödamikseritega. Need näevad välja nagu suured kaubaautod, mikser tõmbab vaakumiga sööda sisse, jahvatab ära ja puhub valmissööda välja.

Tihti tehakse sööt mikseriga valmis kliendi juures tolle enda toorainest. „Kui kliendil on vili või osa sellest olemas, siis ei pea ta seda tehasesse transportima ja pärast valmissöödana tagasi. Meie võtame kaasa selle tooraine, mida tal pole,” seletab Bogdanov. „Nii võidab klient logistika pealt päris korralikult, samuti saab kontrollida, mis sööda sees – ise kasvatab ja ise söödab loomale.”

Kuhu edasi?

Meie piimalehmade toodang on juba kõrge, nüüd nuputatakse uusi söötasid ja lisandeid välja, töötades selle kallal, kuidas piimalehma eluiga pikendada. Lapa räägib, et see on kogu maailmas probleem: loomad ei pea kõrge toodangu juures kaua vastu. Pikendamaks eluiga, on vaja looma tervislikumalt toita. Eesmärk on saavutada, et lehm peaks karjas vastu vähemalt seitse laktatsiooni.

Laias laastus on Lapa sõnutsi nii, et kui lehm on kaks lüpsiperioodi ära elanud, siis on ta endasse tehtud investeeringud tasa teeninud ja edasi hakkab omanikule kasu teenima. Paraku peavad tipptoodangut andvad lehmad praegu heal juhul vastu kolm–viis aastat.