Sõnnikuga segatud riided sobivad vihmaussidele valatult

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Veiko Alberg ei kahtle selles, et vihmaussid suudavad riietest komposti toota, aga ei tea veel, mis kvaliteediga see kompost tuleb.

FOTO: Urmas Taul

Lääneranna (endises Varbla) vallas tegutseva vihmaussifarmi peremees viis läinud nädala lõpul prügifirmasse kogunenud riidejäätmed oma farmi, et uurida võimalusi valmistada neist komposti.

OÜ Õkomulla juht Veiko Alberg rääkis, et segab tekstiilijäätmed veisesõnnikuga läbi, sest algul ei pruugi riidematerjal vihmaussidele meeldida, aga kui need on sõnnikus juba parajalt lagunenud, söövad ussid riiet küll.

Selles, et vihmaussid suudavad riietest komposti toota, Alberg ei kahtle, küll aga ei tea veel, mis kvaliteediga see kompost tuleb. «Me ei tea, kas see on nii puhas, et võiks vabalt loodusesse tagasi panna. Pärast tuleb uurida, kas selles on raskemetalle ja kemikaale, mis toidutaimede kasvatamisel pole lubatud. Siis selgub, kas seda komposti saab kasutada aianduses või haljastuses ja metsakasvatuses,» seletab ta. Esialgseid tulemusi on oodata poole aasta pärast.

Vermikomposti ehk vihmaussisõnnikut uurinud mullabioloog Mari Ivask on samuti seda meelt, et rõivajäätmetest vermikomposti valmistamise võimalusi tasub uurida. Üks tema õpilastest Karmen Kaldvee tegi mõni aasta tagasi Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureusetöö, kus vaatles tekstiilijääkide lagunemist vermikompostrites. Katsed näitasid, et tekstiil on soodsate tingimuste korral võimeline muutuma kompostiks üsna kiiresti.

Peale riidejäätmetest kompostimise teeb Alberg koostööd ühe joogitööstusega, et katsetada, kas selle tootmisjäätmeid saaks samuti vihmausside abil ümber töötada.

Turg kasvab

Alberg toodab vihmaussisõnnikut kaheksa aastat, tarbijate huvi selle vastu on kasvamas ja mees plaanib tänavu tööle panna veel ühe farmi. Tema koostööpartnerid tegutsevad selle nimel, et vihmaussisõnnik jõuaks Skandinaavia turule ja siis jääks väheks mitte ainult Õkomulla farmi toodangust, vaid ka kogu Eestis toodetavast vermikompostist. «Ei tahaks, et peaks Lätist ja Leedust tooma hakkama, tahaks, et eestlased suudaks ise nõutud koguseid pakkuda,» ütleb ta.

Varbla farmist tuleb aastas 100–200 tonni vermikomposti. «Oleneb, kuidas nõudlust on, vastavalt sellele saab usse tagant piitsutada,» sõnab Alberg. Nõudlus on seni iga aastaga kasvanud ja fänne tuleb juurde. «Inimesed on aru saanud, et sõnniku ja keemia vahepeal on ka veel midagi,» lisab Alberg.

Albergi vermikompost on müügil vihmaussisõnniku nime all. See eestikeelne nimetus aitab mehe sõnutsi tarbijail lihtsamalt aru saada, millega tegu. «Tõsi, mõni algul pelgab, et kotis on mingi rõvedalt haisev sõnnik, aga kui paki lahti teeb, siis veendub, et lõhna pole ja käsi ei määri,» lausub ta.

Maasikad nagu mandariinid

Nagu tegijal ikka juhtub, pole Alberg ise jõudnud oma abiliste toodangut väga põhjalikult praktikas järele proovida, aga sugulastelt ja klientidelt saadud tagasiside põhjal kasvavad tänu sellele suuremad viljad, millel parem transpordikindlus.

«Mu ämm on fänn, ta on seetõttu saanud lahti kartulimardikatest ja maasikad on tal nagu mandariinid. Üks maasikakasvataja rääkis, et ta marjad on tänu vihmaussisõnnikule kuni 120grammised ja elukutselised maasikakasvatajad ei usu, et ilma kange keemiata on võimalik nii suuri marju kasvatada,» jutustab Alberg.

Vermikomposti sobib kasutada kõikide taimede puhul. «Kõigile, millel on juured, vihmaussisõnnik sobib,» kinnitab Alberg. «Üledoseerimise ohtu pole, taim võtab täpselt nii palju, kui sellele sobib. Taimele mittevajalik jääb pinnasesse ja see võtab selle hiljem.»

Taimede istutamise korral võiks segada pinnasesse kolmandiku kuni viiendiku vihmaussisõnnikut. Kui kartulit maha panna, visake igale mugulale peotäis vihmaussisõnnikut, samuti peotäis tomati istutusauku. Viljapuule tasub istutusauku segada 10 liitrit ja kaks-kolm aastat on muretu. Kasvavale viljapuule ja marjapõõsale võib vihmaussitoodangut raputada võra laiuses sentimeetrise kihi.

Kastmisvee tegemisel lisage tassitäis sõnnikut 10 liitrile veele ja jätke ööpäevaks toasooja seisma. Järgmiseks päevaks ongi kastmissegu valmis. 

Tagasi üles