Tauditõrjekomisjon soovib üle Eesti luua korralikud nülgimiskohad
Täiendatud

FOTO: MERILY SMIDT/SAKALA/Scanpix

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiteemana arutati metsas leviva seakatku (SAK) tõkestamise võimalusi. Komisjon otsustas ühiselt, et ulukite esmakäitlemiskohad vajavad lisainvesteeringuid.

Komisjon otsustas, et metsas taudi leviku piiramiseks on muuhulgas vaja igasse jahiseltsi luua korralikud kütitud ulukite esmakäitlemise kohad, kus kõiki bioohutusnõudeid järgides oleks võimalik loomad nülgida.

«Seakatkuoht on endiselt kõrge ja jääb väga suure tõenäosusega meie farmide kohale püsima veel pikaks ajaks. Viimase aasta jooksul oleme kontrollinud kõiki jahimajasid ning -platse ehk kütitud metssigade esmakäitlemise ja hoiustamise kohti,» ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste. Kontrollimisel saadud info ja komisjoni kogunemisel toimunud arutelu põhjal otsustati, et käitlemiskohad vajavad lisainvesteeringuid.

«Enamikes jahiseltsides on kasutusel lihtsalt post, kuhu otsa ulukid tõmmatakse ja verest tühjaks valguda lastakse,» rääkis Martin Altraja, VTA pressiesindaja. «Soovime lisainvesteeringutega aidata kohalikel jahiseltsidel rajada aiaga piiratud ja varjualusega käitlemiskohad,» lisas ta.

VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup rääkis, et jahiseltsidest MTÜ-de käest ei saa paugupealt muudatusi nõuda. «Neil pole selleks võimalusi ega raha,» rääkis Kaup. «Enamasti tõmmatakse loom lihtsalt kuskil metsas oksa külge ja nülitakse, kus juhtub. Taudi puhul on kõige hullem see, et kiputakse kodus tegema – kuskil garaažis – ja siis tallutakse selle vere sees,» kõneles Kaup.

Harles Kauba sõnul oleksid rajatavad kohad sanitaartingimustelt võrreldavad koguni väikeste tapamajadega, mis oleks iga jahiseltsi piirkonnas olemas. «Nüüd tuleb kehtestada riigi poolt tingimused ja parimal juhul jõuame juba kolme aastaga nülgimiskohtade rajamiseni,» rääkis Kaup. «Õigupoolest on juba praegu mõnedel jahipiirkondadel tapamajad olemas, kuid mõnel pole oksagi. Mõnel pole seda kohtagi, kuhu selline rajatis ehitada – sellepärast läheb aega, kuni plaan valmis ning toetama ja ehitama hakata saab,» selgitas ta.

Mida seni teha?

Kõik loomapidajad peavad katku levikut igati tõkestama ning rangelt täitma bioohutuse alaseid nõudeid. Nii kodumajapidamistes kui suuremates seafarmides tuleb välistada sigade kokkupuude teiste koduloomade, metssigade ning võimalike saastunud materjalide, sealhulgas söödaga. Jahil käinud inimene ei tohi minna seakasvatusse vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda.

Metsas peab katku nakatunud searümba viima spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Veterinaar- ja Toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 60 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni. Katkudiagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS Vireen käitlemistehases.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Komisjoni töösse on kaasatud ka Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Taud on metssigade seas endiselt laialt levinud ning ei näita hääbumise märke. Sel aastal on 15. märtsi seisuga Eestis uuritud 2691 metssiga, kellest 170 olid SAK positiivsed.

Populaarne

Tagasi üles