Kodanikuühendused avaldasid ülevaate rüüstatud pühapaikadest

Urvaste ohvriallikas Silmaläte enne ja pärast Foto: Ahto Kaasik, Maa-ameti ortofotod

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) avalikustas koostöös Hiite Maja sihtasutusega teisipäeva hommikul Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku koostatud ülevaate Eestis viimaste aastakümnete jooksul rüüstatud hiiepaikadest, ristipuudest ja muudest looduslikest pühapaikadest, teatas EMA koordinaator Lina-Mari Väli.

EMA kohaselt kirjeldatakse ülevaates süstemaatilisi riiklikke menetlusi, mis sellist rüüstamist võimaldavad.

Kogumiku koostaja sõnul ei leia sealt kaugeltki mitte kõiki rüüstamisjuhtumeid, sellegipoolest on valikus ligi 80 iseloomulikumat näidet muinsus- ja looduskaitsealuste pühapaikade olukorrast, samuti näiteid pärandkultuuri ja ristipuude kaardil avalikustatud pühapaikade hulgast. Kogumiku eesmärk on anda ilustamata ülevaade meie maastike ja rahvakultuuri ühe iseloomulikuma nähtuse olukorrast ja aidata kaasa nende seisundi parandamisele.

Näiteks Väike-Maarja kihelkonnas Eipri külas Taaraoru ohverdamiskohas tegi Riigimetsa Majandamise Keskus 2005-2016 aastatel otse mälestise alal lageraiet 0,6 hektari (ha) ulatuses ning kaitsevööndi metsaeraldistel 1,74 ha ulatuses.

Hetkel on päevakorral möödunud aastal mälestise piiranguvööndisse (0,4 ha) ning mälestise alale (0,05 ha) väljastatud lageraieteatised, mis rüüstaksid aastate jooksul järk-järgult hävitatud hiiepaika veelgi. TÜ looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku koostatud ülevaatega saab tutvuda siin.

Järgneb arutelu

Sel neljapäeval kohtuvad kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks ja Hiite Maja sihtasutuse esindajad kultuuriminister Indrek Saare ja eluslooduse asekantsleri Marku Lambiga, et olukorda arutada.

«Looduslikud pühapaigad kuulutati Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailmakongressi otsusega 2008. aastal maailma vanimateks looduskaitsealadeks ning need otsustati kaardistada, nende rüüstamine lõpetada, rüvetamine heastada ning kaitsta neid ajaloolisi tavasid järgides. Allkirjastajamaade hulka kuulus ka Eesti,» vahendas Linda-Mari Väli.

«Samast vaimust kantuna valmis 2015. aastaks looduslike pühapaikade kaitsmise õiguslik raamistu, kuid Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti vastuseisu tõttu on see siiani rakendamata, hoolimata avalikkuse ülekaalukast huvist,» lisas Väli.